Miks siis veel laenu võtta, kui mitte investeeringuiks?

Rahandusminister Siim Kallas kingib Tallinna linnapeale Tõnis Paltsile raudkangi, Palts Kallasele peegli. Aga vaja on nii kangi kui peeglit ? tuleb tööd teha ja ka aeg-ajalt peeglisse vaadata, kas valitud töötempo on piisav selleks, et musklid kasvaks. Selleks ei piisa üksnes tugevast tööst, tähtis on ka õige toitumine, ning kui vitamiinidest ja valgust puudu jääb, tuleb neid lisaks manustada. Laenul peaks olema sama efekt ? ergutada majandust, tervendada elu- ja töökeskkonda, mis omakorda annab jõudu ja tahet tööd teha. Seepärast Äripäev põhimõtteliselt toetab Tallinna linna kava võtta laenu investeeringuiks.

Tõsi, laenusumma on suur, 1,4 mld krooni. See on enam kui neljandik pealinna tuleva aasta eelarvest (5,17 mld). Ilmselt ehmatas just summa suurus ka rahandusministrit ning sundis teda avalikult Tallinna linnapead kasinusele manitsema. Otseselt ei saa rahandusministeerium siiski ühelgi omavalitsusel laenuvõtmist ära keelata. Samas ei riku Tallinn seadust ? pealinna laenukoormus jääb lubatu piiresse.

Laenusumma üle võib muidugi vaielda. Laenu võtmine on alati seotud teatud riskidega. Tallinna linna viimase aja mittesihipäraseid rahakulutamisi ? näiteks või linna turvalisus- ja integratsiooniameti laialijagatud miljonid ?integratsiooniks? ?, siis ei ole tõepoolest täit kindlust, et linn suudab tagada laenuraha kasutamise just sel otstarbel, milleks laen võetakse.

Samuti võib Tallinnale ette heita liiga suuri administreerimiskulusid. Ilmselt on võimalik vähemalt osa investeeringuiks vajalikust rahast leida eelarve-eelnõust, kui selle kuluread uuesti läbi kaaluda.

Muidugi oleks ideaalne olukord, kus laenu võtma ei peaks, olgu siis tegemist inimese, omavalitsuse või riigiga, ja kulutatakse just nii palju, kui teenitakse. Samas kui vaadata meie inimeste sissetulekuid, siis selle lihtsa tõe järgmine tegelikkuses enam nii ideaalne ei tundu ? raha säästes võib inimene endale normaalse kodu soetada alles elu lõpuks.

Umbes samamoodi rajasid eestlased endale kodu Stalini-järgsel ajal ? tellishaaval, aastakümneid. Kui kodu oli valmis, oli tervis kadunud ja lapsed närvilisest elukohast ammu pakku jooksnud. Nii et mõnel juhul on õigem investeerida laenu abil.

Tõnis Palts tahab, et linlased hakkaksid elama ja nende lapsed õppima paremates tingimustes täna-homme, mitte paarikümne aasta pärast. Raske on ja maksta tuleb mõlemal juhul, aga esimesel juhul on ka tulemus kohe näha. Ja erinevalt rahandusministrist ei kahtle Äripäev ses, et korralikud sõiduteed, lastesõbralikud koolid, turiste meelitav vanalinn on head asjad, mille jaoks tasub laenu võtta.

Siim Kallase muret võib mõista ? kui Tallinn näiteks ei suuda laenu tagasi maksta, tuleb see kohustus täita riigil, laenu tagajal. Majanduse seis pole praegu just kiita ja paranemise märke eriti näha pole. Samas pakuvad finantsasutused praegu soodsaid laene, et ergutada majandust. Seega oleks praegu õigem laenu võtta. Pealinna rahakott on küllalt paks, kannatab tõenäoliselt välja ka üle miljardikroonise laenu. Laenu maksavad tagasi eeskätt Tallinna elanikud, kuigi kavatsetavaist investeeringuist saavad osa kõik Eesti kodanikud.