Millist tulumaksu vajame

Üksikisiku tulumaksuga seonduvast on viimasel ajal tihti sõna võetud. Seda nii kodanike, kui ka kõiki masti poliitikute ja ametnike poolt. Seda arvamust on ajendanud kirjutama just kõikvõimalikud muudatusettepanekud, mis puudutavad tulumaksu astmeliseks muutmist, tulumaksuvabastuse piiri tõstmist; tulumaksu üldist vähendamist; tulumaksu jagamist jne.

Astmelise tulumaksu idee ei ole uus, kuid praegune valitsuskoalitsioon on võtnud seisukoha, et Eestis peaks kehtima ühetaoline tulumaks. Paraku tuleb tunnistada, et ka koalitsioonis endas on selles osas erimeelsused ? meenutame Mõõdukate liidri Toomas Hendrik Ilvese viimase aja väljaütlemisi. Astmelise tulumaksu idee ei ole tõesti uus, kuid siiamaani ei ole kuskil näinud tõsiselt võetavat arvestust, mis selline muudatus tähendab eelarvetele ? kohalikule ja riigile. 25.11. Postimehes ütleb riigikogu liige Olev Raju, et astmelise tulumaksu kehtestamisega hakkaks ca 80 inimesi tulumaksu vähem maksma. Tulumaks on aga suur (eriti kohalikele omavalitsustele) tuluallikas eelarvetes. Kui tõesti 80 inimesi hakkab vähem maksma tulumaksu, siis peaks eeldama, et ülejäänud 20 oma tulumaksu lisandumisega tasakaalustavad need laekumised!

Korras oleks asi siis, kui see tõesti nii toimiks, aga ka ainult sellisel juhul, kui selline jaotus ? 80 ja 20 kehtiks võdselt üle Eesti kõikides maakondades. Arvata on, et see 80 on pigem üle Eesti maal laiali ja 20 on koondunud Tallinnasse või selle ümbrusse. Seega kaotavad astmelise tulumaksu kehtestamisega eelkõige kohalikud omavalitsused maal!

Veel üks tulumaksu element: tulumaksuvaba miinimum. Teatavasti tõsteti seda kahe viimase aastaga 500 kroonilt 1000 kroonile. Üsna järsk ja ootamatu (meie rahakotile muidugi meeldiv!) tõus, eriti kui arvestada, et koalitsioonileppe kohaselt nähti ette tulumaksuvabastuse tõusu järkjärgult aastate jooksul. 1995 aastal oli tulumaksuvabastus 300 kr; 1996 aastast, kuni 1999 aastani (neli aastat siiski!) oli see 500 kr. Nii, et kahe aastaga on tõus 2kordne, mida ei saa kuidagi nimetada järkjärguliseks!

Mida on see eelarvetele kaasa toonud? Kasutades rahandusministeeriumi enda arvestusi on need kaks muutmist vähendanud omavalitsuste eelarvete tulusid ca 550 mln kr. Pisut väiksemas mahus on see vähendanud ka riigieelarve tulusid.

Nüüd järgmine ? tulumaksu vähendamine 26-lt - 20-le. Ootaks kõige enam konkreetseid, vettpidavaid arvestusi, kuidas see otsus eelarvetele mõjub! On apelleeritud, et 1 tulumaksu langust tähendaks riigieelarvele 100 miljonilist puudujääki (Äripäev 02.11.).

2002. aasta tulumaksu prognoosi arvestades moodustaks 6-line tulumaksu vähendamine ca 1,8 mld kr. aastas kokku! Uskumatult suur summa! Arusaadavalt kerkib kohe üles küsimus ? kust võetakse kate nii suurele alalaekumisele?

Kõige eelneva taustal tuleb hoopis tunnistada seda, et rohkem kui selliseid populistlike otsuseid, ootavad eelarved hoopis stabiilsust ? stabiilsust maksupoliitikas, stabiilsust poliitilistes kokkulepetes, stabiilsust eelarve laekumistes!

Eriti ootavad stabiilsust kohalikud omavalitsused, kelle eelarvetes on üksikisiku tulumaks kõige suurema osatähtsusega. Paljuski just stabiilsuse puuduse tõttu on paljudel kohalikel omavalitsustel raskusi eelarvete prognoosimisel, arvestades laenupoliitika ja investeeringute programmide väljatöötamist.

Meil on praegu üsna hea tulumaksu seadus, aga meil puudub stabiilsus tuleviku suhtes. Tänase päeva ?tõmblemiste? tulemusel (tulumaksu ümber), võib tekkida Eestis situatsioon, kus on halb seadus koos ebastabiilsusega!