Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tänavu palgimure tavapärasest väiksem
?Meil on hetkel normaalne laoseis ? ees on kahe nädala varu,? ütles suurima saetööstuse ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak. ?Samas ega praeguste ilmade jätkudes laoseis ei tõuse ka.? Pihlaku sõnul paraneb seis külmade saabudes, kui langetatud palgid saab metsast välja vedada.
ASi Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa kinnitusel pole tänavune seis toorme osas nii traagiline kui mullu. ?Kuigi meil on praegu isegi väike laovaru ees, ei julge ennustada, kui optimistlikud oleme aasta lõpus,? ütles Palumaa.
Enamiku saetööstuste palgivarusid on aidanud stabiilsena hoida suurenenud palgiimport Venemaalt ja vähemal määral ka Lätist.
Peenpalgiturul on praegu viletsam seis kui jämepalgiturul, tunnistas Eesti ühe suurema peenpalgi saagija, Rakveres asuva ASi Näpi Saeveski juhatuse esimees Jaano Haidla.
Haidla kinnitusel neil laovaru hetkel ees ei ole. ?Teades eelmise aasta kogemusi, pole me sügiseseks palgipõuaks suurt tootmismahtu planeerinudki,? rääkis Haidla. ?Meil kergendab raske aja üleelamist teenustööde, näiteks kuivatiteenuse osutamine.?
Haidla sõnul kurdavad tavaliselt palgipõuda need saekaatrid, kes sügiseks on planeerinud mahu kasvu ja äkki avastavad, et polegi millestki saagida.
?Saeveskid peavad oma plaane tehes arvestama, et sügisel on palgivoog tagasihoidlikum,? lisas Haidla.
Venelased ja lätlased aitavad
Tartumaal Vara vallas asuva peenpalki saagiva OÜ Vara Saeveski tegevdirektori Martin Arula sõnul aitab neil raske sügise üle elada palgiimport Venemaalt.
?Oleme saanud Venemaa suuna ilusti käima,? ütles Arula. ?Saame Venemaalt viiendiku toormest.?
Palgiimport Lätist ja Venemaalt on aidanud palgilao seisu hoida stabiilsena, ütles suuruselt kolmanda saetöötuse, Võrumaal asuva ASi Toftan juhataja Tiit Kolk.
?Kui eelmisel aastal ärkasid saetööstused ja hakkasid impordiga tegelema alles siis, kui plats puhas oli, siis tänavu on hakatud importima tunduvalt varem,? rääkis Kolk.
Toftan impordib palki alates juulikuust. Vajaminevast toormest moodustab importpalgi osa Toftanis ligi kolmandiku.
Kolgi sõnul ei saanud nad ühel nädalal palki vastugi võtta, sest ladu oli silmini täis. ?Laos on üle kuu aja varu,? lisas Kolk.
Suure laoseisu tõttu langetas Toftan novembri alguses kodumaise saepalgi tihumeetri kokkuostuhinda umbes 30 krooni võrra. Toftan maksab tihumeetri eest keskmiselt alla 700 krooni.
?Kuigi saame palgi koduturult suhteliselt normaalse hinnaga kätte, on meil laos olev palk kallima importpalgi tõttu siiski tänavu kallim kui eelmisel aastal,? sõnas Kolk.