Hiljuti avaldas Äripäev artikli sellest, kuidas sõda Afganistanis võib kasulikuks osutuda Eesti tekstiilitööstusele, ergutades USA ja Euroopa hankijaid oma huvi sellest kaugest ja rahutust piirkonnast Ida-Euroopasse üle tooma. Pakistanis pole Ida-Euroopat kui võimalikku konkurenti täna veel märgatud, selgus vestlusest kohaliku ekspordifirma Sharmeen Pakistan (Pvt) Ltd esindajaga.

Euroopas ei näe Pakistan endale praegu ühtki tõsist konkurenti peale Türgi, kes edestab Pakistani eelkõige kvaliteedilt. Pakistani oma konkurentsivõime on parim madalama kvaliteediga kanga ning vähem keeruliste tekstiilitoodete osas. Seda tänu madalatele tööjõukuludele ja valitsuse poliitikale, kes ei saa lasta tekstiiliekspordil langeda. See on riigile suuruselt teine valuutatulu allikas.

Vähemkvaliteetse kanga osas pole Pakistaniga tööjõukulude osas lihtsalt võimalik konkureerida, kuna tegemist on sageli kodumajanditega, kus lapsed ja naised lisasissetulekuks vabal ajal kangast koovad. Paralleelselt on Pakistanis ka väga kõrgel tasemel tekstiilitööstus.

Konkurent number üks on Hiina ja mitte ainult Pakistanile, vaid kõigile ekspordist sõltuvale riikidele. Eriti nüüd, kui Hiina on vastu võetud WTO liikmeks. Hiina tootmiskulud on Pakistaniga samal tasemel ehk muu maailmaga võrreldes väga madalad. Efektiivsus on aga kõrgem ning riigi stabiilsus suurem.

11. septembri järel on Pakistanis tõepoolest märgatud, et kliendid on islamiriikide peale vihased. Pakistan loodab oma Talibani-vastasest poliitikast ning koostööst lääneriikidega siiski selle viha alt pääseda. Ent suurtellimusi tuleb visalt, viimase kahe kuuga on eksport vähenenud 30, sellest tekstiil 20.

Ekspordi kahanemine ei tulene siiski otseselt sõjast, vaid maailmamajanduse üldisest jahtumisest. Ka pole sõjariskist oluliselt tõusnud transpordikulud, sest konkurents laevakompaniide vahel on kibe.