Parkimistrahvid võivad pöörduda Tallinna vastu

Liisingufirmade töötajate laudadele kümnete ja sadade kaupa kuhjuvad parkimistrahvide nõuded ? kokku umbes 24 000 ? võivad pöörduda trahvide sissenõudmise tellija ehk Tallinna linnavalitsuse kahjuks, kui Eesti Liisingühingute Liitu kuuluvad firmad suudavad kohtute ja õiguskantsleri abil tõestada, et nende trahvimine on olnud alusetu.

?Juhul kui liisingufirmadel on õigus, siis täiturilt pole talle makstud tasu õigus tagasi nõuda ja linn peab tegelikult rikkujalt trahvi nõudmisel täitureile uuesti maksma,? ütles Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl. ?Praegu esitatud 20 miljoni krooni suurust trahvisummat arvestades võib Tallinna linn jääda ilma rohkem kui viiest miljonist kroonist.?

Lõplikku selgust liisingufirmadelt parkimistrahvide nõudmise seaduspärasuse kohta pole seni langetanud ei õiguskantsler ega riigikohus. Liisingühingute Liitu esindava vandeadvokaadi Leon Glikmani hinnangul kuuluvad haldusõigusrikkumiste seadustiku järgi vastutusele võtmisele vaid füüsilised isikud. ?Õiguslik otsing näitab, et puudub seadus, mis näeks ette juriidilise isiku haldusvastutuse teise isiku poolt toime pandud parkimiseeskirjade rikkumise eest,? väidab ta.

Ka uus liiklusseadus ei näe erinevalt varasemast ette omaniku vastutust valdaja poolt toime pandud parkimiskorra rikkumise eest ega kohusta omanikku maksma faktilise valdaja trahvi.

Parkimistrahvide määramise vaieldavale õiguslikule alusele on liisingufirmad tähelepanu juhtinud juba paar aastat, samas otsustas Tallinna linnavalitsus 2001. aasta kevadel anda liikluskorralduskeskusele volituse täiturite abi kasutamiseks maksmata parkimistrahvide sundtäitmiseks. ?Nad võtavad liisingufirmadelt trahvi inkasso korras, selle asemel et otsida rentnikku, teha kindlaks tema pangakonto,? sõnas Reet Hääl, kelle sõnul on linnavalitsuselt juba pool aastat palutud trahvinõuete täitmine õigusliku vaakumi tõttu lõpetada. ?Sama hästi võiks ju ka kiiruse ületamise eest määratud trahvi liisingufirmalt võtta.?

Põhjuseks, miks täiturid liisingufirmasid tegelikele valesti parkijatele eelistavad, peab Hääl mugavust. ?Täituril on liisingufirmasse mugav tulla, võtta korraga 200 kutset kaasa,? rääkis ta. ?Ka on liisingufirma kontol alati raha.?

Kõige rohkem trahvinõudeid ? umbes 13 000, kogusummas 9,8 miljonit krooni ? on täiturid esitanud ASile Hansa Liising Eesti. Hoiupanga Liisingu AS on saanud umbes 1500, Balti Autoliisingu AS alla tuhande trahvinõude. Trahvide laviini all olevad liisingufirmad on hakanud nõudeid klientidele edasi esitama, aga ei pea seda siiski oma ülesandeks. Probleeme tekitaks ka trahvisumma lisamine liisingumaksele.

Liisingufirmad on püüdnud täituritega kaubale saada, et need nõuded täitmiselt maha võtaksid, samas pole täituril vajadust aga huvi analüüsida nõude õiguslikkust.

Liikluskorralduskeskuse väidet, et omanikku trahvitakse, kuna rentnikku ei suudeta kindlaks teha, peab Reet Hääl alusetuks. ?Autoregistrikeskusele saab esitada järelepärimise,? ütles ta.

Reet Hääl peab võimalikuks trahvinõuded kohtu kaudu vaidlustada. ?Aga kui ligi 25 000 rikkumist ükshaaval kohtusse anda, ei tegele kohtud enam paaril aastal millegi muuga,? lausus Hääl.