Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkivi elektrijaamade investeeringu tagatiseks

    NRG Energy ootab valitsuselt kinnitust Eesti Põlevkivi nõukogu uuele koosseisule. Uus nõukogu võib maailma tipp-pankadelt võetava sündikaatlaenu tagamiseks otsustada kaevandusfirma kaasamise tehingusse ühe osapoolena.
    Eesti Põlevkivi ligi 16 miljardi kroonise taastamisväärtusega varad on praeguseni jäänud tehingust kõrvale, sest äriseadustik keelab tütarettevõtte varaga tagada emaettevõtte või aktsionäri kohustusi. Ettevõtte praegune nõukogu tõrjus tänavu sügisel ettepaneku Eesti Põlevkivi osalemiseks tehingus.
    Sündikaadis osalevatele pankadele Sociate Generale, The Bank of Tokyo-Mitsubishi Ltd ja KBC N.V. kujutavad kaevandamislubade kaudu ettevõtte varadega kaasa tulevad põlevkivivarud ülistabiilset garantiid.
    Elektrijaamade erastamisega satub Eesti Põlevkivi NRG kontrolli alla. Eesti Põlevkivi seitsmeliikmelisest nõukogust neli kohta antakse NRG kontrollitavale ASile Narva Elektrijaamad, millega 51 protsendi aktsiate omanik saavutab otsuste langetamisel häälteenamuse. Narva Elektrijaamade juhatus saab Eesti Põlevkivi üldkoosoleku volitused, millega omandab õiguse määrata kaevandusettevõtte tegevussuunad.
    Eesti Põlevkivi enamusaktsiad anti suurelektrijaamadest moodustatud ASi Narva Elektrijaamad omandusse erastamisprotsessi käigus. NRG erastab küll 49 protsenti elektrijaamade aktsiatest, kuid saab kohtade jaotusega nõukogus otsustusõiguse ettevõtte majandustegevuse üle.
    NRG ja Eesti Energia eitavad Eesti Põlevkivi varade pantimist hiigellaenu tagatisena.
    ?See ei vasta tõele, see on vale,? ütles NRG Energy juht Hillar Lauri. ?Meie tagatiseks on hoonestusõiguse pandid ning rahavood.?
    Äriseadustiku tõttu ei saa Eesti Põlevkivi varadega tagada Narva Elektrijaamade võetavat laenu, ütles Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel.
    Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive ei soostunud võimalikku pantimistehingut kommenteerima, kuid ei lükanud seda ka ümber. Ta kinnitas, et on sisenemas Riiga suunduvale lennukile, mistõttu peab kommentaaride jagamist ebamugavaks.
    Majandusminister Henrik Hololei jättis samuti tehingu võimalikkuse ümber lükkamata. ?See on küsimus, mida Eesti Energia ja NRG räägivad läbi pankadega,? ütles Hololei. ?Siin on palju lahtisi otsi ning otsus pole riigi pädevuses.?
    Eesti Põlevkivi uues nõukogus nimetab kolm kohta majandusminister.
    Esialgse kava kohaselt oleks Narva Elektrijaamad saanud Eesti Põlevkivi nõukogus vaid kaks kohta, kaks kohta oleks antud Eesti Energia esindajatele ning kolm riigile, ütles usaldusväärne, kuid erastamistehinguga seotuse tõttu anonüümsust palunud allikas. ?Praeguse kohtade jaotusega alustatakse pikalt ette kavandatud tehingut,? rääkis allikas.
    Eile Saksamaal komandeeringus viibinud Eesti Põlevkivi juhatuse esimehelt Mati Jostovilt ei õnnestunud kommentaari saada.
    Narva Elektrijaamad on oma ettepanekud Eesti Põlevkivi nõukogu kandidaatide osas teinud, Eesti Vabariik pole kandidaatide osas veel ettepanekuid teinud.
    Eesti Energiast ja NRGst öeldi, et peetakse korrektseks kõikide nõukogu liikmete nimede üheaegset avaldamist.
    Nõukogu muutumisega ei ole ette näha muudatusi ei tegevjuhtkonnas ega ka ettevõtte strateegias, teatasid erastamispartnerid.
    NRG taotleb Eesti Põlevkivis senise sotsiaalse suunitlusega tegevuse jätkamist, seadmata tootmisefektiivsust esiplaanile, kinnitas Lauri. ?Eesti Põlevkivi on Ida-Virumaal nii suur tööandja, et sotsiaalsest rollist ei saa loobuda,? rääkis Lauri. ?Töötajate koondamine jääb varem ajakirjanduses välja öeldud piiridesse.?
    Sündikaatlepingu allkirjastamisel lubasid pangad tuua hiljemalt novembriks Narva Elektrijaamadesse 4,5 miljardi krooni suuruse laenusumma, mis tuleb tagasi maksta 14 aasta jooksul.
    Viiendikuga Eesti aastasest riigieelarvest võrduvat 5,5 miljardi krooni suurust investeerimisprojekti rahastavad Eesti Energia ja NRG ühe miljardi krooni ulatuses omavahenditest.
    AS Narva Elektrijaamad kavatseb investeerida nelja aastaga 4,5 miljardit krooni, lõviosa sellest uutesse kateldesse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeval otsis USA aktsiaturg suunda, nafta hind langes
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Kolmapäeval kõikus USA aktsiaturg plussi ja miinuse vahel ning päev lõpetati väikeses miinuses, kui investorid ootasid järgmisi märke majanduse suundumusest ning keskpankade juhid rääkisid inflatsiooniga võitlemisest.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate väikseim
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.
Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestlast, kellest kolmandik olid mehed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.