Viimasel ajal on ilmunud palju käsiraamatuid selle kohta, kuidas elada, kuidas juhtida, kuidas müüa, kuidas suhelda jne. Ka igasugused koolitused õpetavad, kuidas ärimaailmas läbi lüüa. Nii mõnigi koolitusel käinud inimene on üritanud saadud teadmisi ellu rakendada, kuid sageli tulutult. Miks see nii on? Vastuse võib anda neuro-lingvistiline programmeerimine (NLP). See on USAs loodud psühholoogia koolkond. NLP uurib inimese isiklikku kogemust ja selle ülesehitust. Kogemused varieeruvad, kuid nende struktuur ehk ülesehitus on kõigil inimestel samasugune.

Teades kogemuse ülesehitust on võimalik muuta olukordi, parandada inimeste vahelisi suhteid, teha edukamalt karjääri, parandada tervislikku seisundit jne. Oskus kogemuse struktuuri muuta avab inimesele täiesti uued võimalused. Üks selline näide on edukuse mudel NLPs. Selle aluseks on olnud väga andekate inimeste (nt Walt Disney, Milton Eriksoni jt) mõtlemise struktuuri analüüs. Kuigi nende andekus avaldus erinevatel elualadel, oli nende mõtlemise struktuur sarnane.

Mõtlemise struktuuri võtmeelementideks on inimese tõekspidamised ja veendumused. Tõekspidamised iseenda ja keskkonna kohta saavad alguse juba lapsepõlves ja kujunevad läbi elu.

Suurt mõju inimeste tõekspidamistele omab sotsiaalne keskkond. Elu jooksul välja kujunenud tõekspidamised võivad olla nii ressurssed kui ka mitteressurssed st edu ja elu ülesehitavad või probleeme tekitavad.

Üldjuhul ollakse oma mõttemaailmaga niivõrd harjutud, et ei pruugita näha otsest seost elusündmuste ja oma tõekspidamiste vahel. Mõnikord tasub aeg maha võtta ja enda tõekspidamisi revideerida. Endalt saab küsida: ?Kas minu tulemused pakuvad mulle rahuldust ning millise jõupingutuse hinnaga ma saavutan endale olulised eesmärgid?? Eesmärgi saavutamiseks on alati mitu teed ning iga inimese mõttemaailmast sõltub see, milline tee valitakse ning millistest valikuvõimalustest ei olda käesoleval hetkel teadlik.

Intellektuaalse kapitalismi ajastule on omane pidev ja paindlik õppimine ja uute lahenduste leidmine. Jäikade tõekspidamiste puhul võivad elukeskkonna muutused tunduda liiga kiired, kuna ei suudeta uut infot läbi töötada ja sellest endale olulist iva välja võtta. Seetõttu on üheks edukuse kriteeriumiks võime pidevalt muutuvas maailmas ümber õppida ja loovalt olukordi lahendada.

Kõrvaltoodud skeemile tuginedes on võimalik oma tõekspidamistes korrektiive teha ja sellele oma edukust rajada. Selle on välja töötanud Robert Dilts toetudes inimeste psüühikas olevatele ?neuro-loogilistele tasanditele?

NLP loojad Richard Bandler ja John Grindler jõudsid järeldusele, et teades inimese mõtlemise struktuuri, on võimalik seda enda jaoks modelleerida ja kasutusele võtta.

Autor: Helle Kahro