Pöördepunkt metsanduse arendamisel

Metsanduse arengukava koostamine on loodetavasti jõudmas uuele tasandile, kus probleeme hakatakse käsitlema sügavuti ja püütakse leida toimivad mehhanismid valukohtade lahendamiseks.

Protsessi seniseid puudusi kirjeldab varasuvine seis. Eesti Roheline Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond olid sunnitud metsanduse arengukavast avalikult distantseeruma, kuna keskkonnaorganisatsioonide seisukohtadega ei arvestatud.

Rühm metsateadlasi, praktikuid ja keskkonnakaitsjaid edastasid keskkonnaminister Heiki Kranichile pöördumise, milles osutati, et arengukava ei vasta talle pandud ülesannetele, ning milles peeti vajalikuks alustada uut diskussiooni mehhanismide väljatöötamiseks, mis tõepoolest tagaksid metsanduse jätkusuutliku arengu. Ka Eesti Erametsaliit teatas, et arengukavas pole piisavalt arvestatud ei nende ega Maarahva Kongressi seisukohtade ja ettepanekutega. Jõuline ja laiapõhjaline avalik vastureaktsioon lubab aimata ühiskondlikku meelsust ja kinnitab vajadust põhimõtteliste muudatuste järele nii metsanduse arengukava koostamises kui riigi metsanduses tervikuna.

Varasügisel allkirjastati leping metsanduse arengukava strateegilise keskkonnamõju hindamiseks, kuid kuna arengukava koostamise sisuline protsess loeti selleks ajaks juba lõppenuks, ei saanud keskkonnamõju hindamine vastavalt selle seadustatud põhimõtetele täita tervikuna temale pandud ülesandeid. Oktoobri lõpul valminud aruannet tuleb pidada eksperthinnanguks, mis keskkonnamõjude hindamise esimese etapina tõi selgelt esile probleemid, mis vajavad täiendavat arutelu ning sisulisi lahendusi. Olgu siin näitena toodud vaid maksimaalne lubatud raiemaht, mis kehtivate normdokumentide alusel on üle 18 miljoni tihumeetri aastas.

Ka keskkonnaministeerium on ilmselt mõistnud, et senisel moel jätkamine meie metsandusele kasuks ei tule ning on läbi viinud mõned sisulised otsused ja ümberkorraldused. Naeruväärne on röövmetsanduse eiramine taandades probleemid isikutevahelistele konfliktidele.

Asise tulemuse saamiseks on mõistlik reorganiseerida arengukava koostamise algatusgrupp, see võimaldaks avatumalt leida ja analüüsida päevaprobleeme, otsida alternatiivseid lahendusi. Probleemid tahavad selget lahtikirjutamist ja eesmärgid sõnastamist.

Arengukava koostamine ja strateegilise keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia paralleelselt ja üksteisega kooskõlas, ainult nii leiab kõiki huvigruppe arvestavad lahendused keskkonna- ja looduskaitse, metsamajanduse, puidutööstuse ning sotsiaalsete küsimuste vallas ? tagada jätkusuutlik metsandus.

Autor: Rainer Kuuba