- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,15%6 235,09
- DOW 300,02%44 249,66
- Nasdaq 0,42%20 504,53
- FTSE 1000,08%8 861,27
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,15%6 235,09
- DOW 300,02%44 249,66
- Nasdaq 0,42%20 504,53
- FTSE 1000,08%8 861,27
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pöördepunkt metsanduse arendamisel
Metsanduse arengukava koostamine on loodetavasti jõudmas uuele tasandile, kus probleeme hakatakse käsitlema sügavuti ja püütakse leida toimivad mehhanismid valukohtade lahendamiseks.
Protsessi seniseid puudusi kirjeldab varasuvine seis. Eesti Roheline Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond olid sunnitud metsanduse arengukavast avalikult distantseeruma, kuna keskkonnaorganisatsioonide seisukohtadega ei arvestatud.
Rühm metsateadlasi, praktikuid ja keskkonnakaitsjaid edastasid keskkonnaminister Heiki Kranichile pöördumise, milles osutati, et arengukava ei vasta talle pandud ülesannetele, ning milles peeti vajalikuks alustada uut diskussiooni mehhanismide väljatöötamiseks, mis tõepoolest tagaksid metsanduse jätkusuutliku arengu. Ka Eesti Erametsaliit teatas, et arengukavas pole piisavalt arvestatud ei nende ega Maarahva Kongressi seisukohtade ja ettepanekutega. Jõuline ja laiapõhjaline avalik vastureaktsioon lubab aimata ühiskondlikku meelsust ja kinnitab vajadust põhimõtteliste muudatuste järele nii metsanduse arengukava koostamises kui riigi metsanduses tervikuna.
Varasügisel allkirjastati leping metsanduse arengukava strateegilise keskkonnamõju hindamiseks, kuid kuna arengukava koostamise sisuline protsess loeti selleks ajaks juba lõppenuks, ei saanud keskkonnamõju hindamine vastavalt selle seadustatud põhimõtetele täita tervikuna temale pandud ülesandeid. Oktoobri lõpul valminud aruannet tuleb pidada eksperthinnanguks, mis keskkonnamõjude hindamise esimese etapina tõi selgelt esile probleemid, mis vajavad täiendavat arutelu ning sisulisi lahendusi. Olgu siin näitena toodud vaid maksimaalne lubatud raiemaht, mis kehtivate normdokumentide alusel on üle 18 miljoni tihumeetri aastas.
Ka keskkonnaministeerium on ilmselt mõistnud, et senisel moel jätkamine meie metsandusele kasuks ei tule ning on läbi viinud mõned sisulised otsused ja ümberkorraldused. Naeruväärne on röövmetsanduse eiramine taandades probleemid isikutevahelistele konfliktidele.
Asise tulemuse saamiseks on mõistlik reorganiseerida arengukava koostamise algatusgrupp, see võimaldaks avatumalt leida ja analüüsida päevaprobleeme, otsida alternatiivseid lahendusi. Probleemid tahavad selget lahtikirjutamist ja eesmärgid sõnastamist.
Arengukava koostamine ja strateegilise keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia paralleelselt ja üksteisega kooskõlas, ainult nii leiab kõiki huvigruppe arvestavad lahendused keskkonna- ja looduskaitse, metsamajanduse, puidutööstuse ning sotsiaalsete küsimuste vallas ? tagada jätkusuutlik metsandus.
Autor: Rainer Kuuba
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele