Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti vajab 655 miljonit krooni Schengeni süsteemiga ühinemiseks
Schengeni süsteemiga ühinemine läheks Eestile viie aasta jooksul maksma umbes 655 miljonit krooni, millest osa tuleb Euroopa Liidu (EL) abina, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Schengeni tegevuskavas toodud hinnangulised rahalised vajadused on kokku 655,7 miljonit krooni aastatel 2001-2005,? ütles siseministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna juhataja asetäitja Kristel Praun.
Schengeni infosüsteemiga ühinemiseks kulub üle 32 miljoni krooni, kuid seda projekti toetab EL Phare projekti kaudu.
?Teine suuri investeeringuid nõudev valdkond on tulevase ELi välispiiri ülesehitamine, milleks on tegevuskavas hinnanguline rahavajadus 568,9 miljonit krooni,? lausus Praun.
Eelkõige kulub raha investeeringuteks, tehnika soetamiseks, kuid ka inimeste koolituseks ja administratiivse suutlikkuse tõstmiseks. Kahele viimasele kulub kava kohaselt üle 50 miljoni krooni.
Prauni sõnul tuleb ette valmistada mitmed Phare projektitaotlused, sealhulgas piirivalve arendamiseks, avalikkuse teavitamiseks, koolituseks ja koostööks liikmesriikidega.
Praun märkis, et tegevuskavas nimetatud summad on lisainvesteeringud, kuid seda raha on vaja ka siis, kui Schengeni konventsiooniga ei ühineta.
Piirivalve staabiülem Aare Evisalu märkis, et raha oleks vaja mereseiresüsteemi arendamiseks, mis tagaks peaaegu täieliku kontrolli Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi üle.
Samuti on vaja täiendada ja parandada Eesti idapiiri seiresüsteemi. ?Transpordivahendid on probleem,? märkis Evisalu. ?Investeeringud on läinud suuremate süsteemide peale ja me pole kolm aastat soetanud ühtegi uut autot.?
Evisalu sõnul tuleb jätkata laevaehitusprogrammi, milleks praegu raha pole. ?Laevad on enamasti teiste vanad ja nende kasutusaeg saab täis,? nentis piirivalve staabiülem.