Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tõsine värk
Bobby (Favreau) on mees, kes saab harva mahti õnnelik olla. Ta üritab pühendunult tööd rügades stripparist elukaaslast (Janssen) maffiavõlast vabaks osta, tolle tütrele hea kasuisa olla ja oma keevalist sõpra Rickyt (Vaughn) pahandustest eemal hoida.
Viimane ihkab aga üle kõige maffiaperekonna liikmeks pääseda, muutes kõik veelgi hullemaks...
Uutel maffiadraamadel on viimasel kolmel aastakümnendil, pärast Francis Ford Coppola ja Martin Scorsese kõigile teada meistritöid ülimalt raske silma paista. Tore, et siiski veel proovitakse. ?Tehtud mehed? ongi üks õnnestunud ja iseenesest täiesti korralik katsetus, mis läheneb asjale eluliselt, jättes glamuuri ja põrutavad vägivallastseenid teistele üritajatele. See isegi ei pürgi tippude sekka, kui täpne olla.
Pisemat sorti kultuskomöödiaks saanud ?Swingers? (1996), Favreau? ja Vaughni esimene ühine film, ei ole käesolevaga absoluutselt võrreldav. ?Tehtud mehed? on nimelt üks tõsisemaid ja süngetoonilisemaid linalugusid, mida sel aastal kinodes näha võite. Teine erinevus peitub nende vahel kahjuks tõigas, et siin on vähe materjali, mis kutsuks teistki korda vaatama. Kõik on üle keskmise ning igati kompetentne, millegi üle nuriseda õieti ei tahaks ? aga ikkagi, film üritab sama vähe kuhugi pürgida kui eluraskustega maadlev Bobby.
Jon Favreau võttis peaosa mängimise kõrval enda kanda produtseerimise, lavastamise ja stsenaariumi kirjutamise. Selline koorem annab tunnistust suurest pühendumisest, aga täiesti arusaamatuks jääbki, miks talle tavaline olustikupilt nii tähtis oli.
Made tähendab inimest, kelle maffiaperekond omaks võtab ning lihtsa käsutäitja staatusest kõrgemale tõstab.
Autor: Lauri Jürisoo