Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu võttis erakordselt libedalt vastu eelarve

    Eelarve kolmandal lugemisel ei esitatud põhiettekandjale, rahandusminister Siim Kallasele, ühtegi küsimust. ?Nii lihtsalt läheb täna,? ütles Kallas kõnepuldist lahkudes.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Kalle Jürgensonile esitati vaid üks küsimus. Pärast eelarve menetlemise lõppu soovis peaminister Mart Laar esineda poliitilise avaldusega. Laar teatas, et kavatseb astuda tagasi peaministri kohalt 8. jaanuaril.
    Kriitikud peavad tuleva aasta eelarvet kõige läbipaistmatumaks eelarveks 1992. aastast saati.
    Riigikogu aseesimehe nõunik Heido Vitsur ütles: ?Nii läbipaistmatu on olnud varem ainult 1992. aasta suvine lisaeelarve, kui hüperinflatsioon oli kergitanud hindu kümme korda,? ütles Vitsur.
    Tema sõnul oli juba eelarvet esitades teada, et majanduskasvu prognoosi kärbitakse ja see tähendab ka kääride löömist eelarvesse. ?Pärast 500 mln kroonist eelarvekärbet uut seletuskirja riigikogule ei esitatud, kaasnesid ainult suusõnalised kommentaarid, justnagu oleks kõigil eelarve risti-rästi ja rida-realt pähe õpitud,? ütles Vitsur.
    Sellest ajast saati, kui Juhan Parts on olnud riigikontrolör, on riigikontroll kritiseerinud seda, et eelarve koostamisel pole olnud läbi aastate ühtset metoodikat, samuti seda, et eelarve pole seotud kaugema eesmärgi püstitusega.
    Rahandusminister Siim Kallase ütlust mööda võib öelda, et ühtne metoodika on olemas, selleks on eelarve tasakaal, samuti on kandvaks jooneks koalitsioonileping, mille prioriteedid on olnud läbivad viimaste aastate riigieelarves.
    Mõõdukate juhatuse aseesimehe Rein Järvelille ütlust mööda on Eesti jõudnud riigi ja majanduse arengus faasi, kus peaks üle vaatama eelarve koostamise põhimõtted. ?Tuleks revideerida senist ülikonservatiivset eelarvepoliitikat ning üle vaadata kulupoliitika ja maksusüsteem.? Järvelille möönis, et põhimõttelised muudatused eelarvepoliitikas on võimalikud siiski alles pärast uusi valimisi.
    Eelarve maht vähenes menetluse käigus 318 miljonit krooni. Kokkuhoid toimus põhiliselt riigiaparaadi kulutuste kokkuhoiu arvelt. Samas suurenes omavalitsustele eraldatav raha 61 mln krooni võrra, samuti sai raha juurde Eesti Televisiooni, et viia sealt reklaam välja.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Putin: paigutame tuumarelvad Valgevenesse Täiendatud!
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.
Venemaa viib Valgevenesse taktikalised tuumarelvad esimest korda pärast 1990. aastate keskpaika, vahendab Reuters Vladimir Putini öeldut.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.