Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu võttis erakordselt libedalt vastu eelarve
Eelarve kolmandal lugemisel ei esitatud põhiettekandjale, rahandusminister Siim Kallasele, ühtegi küsimust. ?Nii lihtsalt läheb täna,? ütles Kallas kõnepuldist lahkudes.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Kalle Jürgensonile esitati vaid üks küsimus. Pärast eelarve menetlemise lõppu soovis peaminister Mart Laar esineda poliitilise avaldusega. Laar teatas, et kavatseb astuda tagasi peaministri kohalt 8. jaanuaril.
Kriitikud peavad tuleva aasta eelarvet kõige läbipaistmatumaks eelarveks 1992. aastast saati.
Riigikogu aseesimehe nõunik Heido Vitsur ütles: ?Nii läbipaistmatu on olnud varem ainult 1992. aasta suvine lisaeelarve, kui hüperinflatsioon oli kergitanud hindu kümme korda,? ütles Vitsur.
Tema sõnul oli juba eelarvet esitades teada, et majanduskasvu prognoosi kärbitakse ja see tähendab ka kääride löömist eelarvesse. ?Pärast 500 mln kroonist eelarvekärbet uut seletuskirja riigikogule ei esitatud, kaasnesid ainult suusõnalised kommentaarid, justnagu oleks kõigil eelarve risti-rästi ja rida-realt pähe õpitud,? ütles Vitsur.
Sellest ajast saati, kui Juhan Parts on olnud riigikontrolör, on riigikontroll kritiseerinud seda, et eelarve koostamisel pole olnud läbi aastate ühtset metoodikat, samuti seda, et eelarve pole seotud kaugema eesmärgi püstitusega.
Rahandusminister Siim Kallase ütlust mööda võib öelda, et ühtne metoodika on olemas, selleks on eelarve tasakaal, samuti on kandvaks jooneks koalitsioonileping, mille prioriteedid on olnud läbivad viimaste aastate riigieelarves.
Mõõdukate juhatuse aseesimehe Rein Järvelille ütlust mööda on Eesti jõudnud riigi ja majanduse arengus faasi, kus peaks üle vaatama eelarve koostamise põhimõtted. ?Tuleks revideerida senist ülikonservatiivset eelarvepoliitikat ning üle vaadata kulupoliitika ja maksusüsteem.? Järvelille möönis, et põhimõttelised muudatused eelarvepoliitikas on võimalikud siiski alles pärast uusi valimisi.
Eelarve maht vähenes menetluse käigus 318 miljonit krooni. Kokkuhoid toimus põhiliselt riigiaparaadi kulutuste kokkuhoiu arvelt. Samas suurenes omavalitsustele eraldatav raha 61 mln krooni võrra, samuti sai raha juurde Eesti Televisiooni, et viia sealt reklaam välja.