Euroopa saab euro, kuhu edasi...

Lähenev uus aasta toob Euroopa Liidu 12 riigi 300 miljonile elanikule ühisraha euro. Euro surub muu hulgas ajalukku Euroopa senise võimsaima raha, Saksa marga ja hakkab rinda pistma maailma tugevaima valuuta, USA dollariga. Uus valuuta on oma jõudu arveldusrahana juba sedavõrd tõestanud, et seni ütlemata euroskeptiliste brittide ja rootslaste enamus on viimase aasta küsitluste põhjal hakanud rahaliitu minekut paratamatuseks pidama.

Ühisraha viib lõpule söe- ja teraseliidust alguse saanud ühisturu, mis tähendab, et Lääne-Euroopast on saanud majanduslik tervik. Peale selle on Euroopa Liit andnud põhimõttelise nõusoleku laieneda aastal 2004 veel kümne riigi võrra, mis tõstab liikmesriikide arvu 25-le. See tähendab, et ELi territoorium kasvab neljandiku ja rahvastik viiendiku võrra ning laienemine jätkub. ?Euro on palju tähtsam kui lihtsalt valuuta,? ütleb Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg. ?See on sõna otseses mõttes Vana Maailma integreerumise sümbol.? Tema sõnu kinnitavad eurorahatähed ise: nende esikülje uksed ja aknad näitavad avatust ja tagakülje sillad ühinemist.

Süües kasvab isu. Juba on ELi liidrid mõista andnud ühenduse poliitilistest ja sõjalistest ambitsioonidest. Laekenis asutatud konvent hakkab välja töötama Euroopa põhiseadust, vihjeid on tehtud Euroopa kahekojalise parlamendi loomise plaanidest. Samuti on alus pandud ühistele relvajõududele, et mitte rippuda üksnes NATO nööri otsas ja püüda Euroopa kriisikolletega ise hakkama saada.

Lähiaastail selgub ka Eesti koht Euroopas. EList välja jäädes jagaks Eesti sõjajärgse Soome saatust, ELi minnes on võimalik aktiivselt ära kasutada väikeriigi mõjutusvõimalused, nagu teeb Soome, jääda kõrvalseisvaks ja ninakirtsutavaks nagu Rootsi, või lihtsalt leppida kõigega.