Hoolimata Soome börsil noteeritud ettevõtete turuväärtuse langusest pole investorite arv Helsingi börsil langusmärke ilmutanud, pigem vastupidi. Kui 1996. aastal oli aktsiaid 478 000 kodumajapidamisel, siis 2001. aasta lõpus küündis see arv juba 794 000ni.
Üllatav on see, et Nokia aktsia viimase aasta langus pole kahandanud Soome investorite arvu. Kui 2000. aasta lõpus oli aktsionäridest kodumajapidamisi 766 000, siis aastaga kasvas see arv 794 000-ni. Nokia aktsia langus oli samal ajal 47,50 eurolt 28,96 eurole ning kogu Soome börsiettevõtete turuväärtus kukkus 318 miljardilt eurolt 217 miljardile eurole.
Põhjus, mis võib olla aktsionäride arvu suurenemise taga languse asemel, on see, et Soome aktsionäridel on paljude erinevate ettevõtete aktsiaid, mitte ainult Nokia aktsiaid. Nokial oli Soome kodumajapidamiste osatähtsus suhteliselt väike, mistõttu languse ajal hoidsid langevaid aktsiad juba teised investorid.
Kui Tallinna börsil kurdetakse, et meie börs on kahe juhtivaktsiaga, siis Helsingis on olukord veel hullem. Seal on Nokia, ja siis teised ettevõtted, mille aktiivsus ja suurus on suurusjärgu võrra madalam. Näiteks eelmise aasta lõpu seisuga andis Nokia aktsia 76 börsi käibest, järgnesid UPM-Kymmene 4,42 protsendiga, Sonera 3,2 protsendiga, Stora Enso R-aktsia 3,05 protsendiga ning Fortumi aktsia 2,5 protsendiga. See aga ei tähenda, nagu poleks peale nende Helsingi börsil huvitavaid firmasid.
Umbes 70 kogu Helsingi börsikapitalisatsioonist moodustas telekommunikatsiooni- ja elektroonikasektor, järgnesid 11ga paberi- ja metsatööstus, 4,3ga metallurgia ja 4ga pangandus. Selline kooslus on muutnud Helsingi börsi väga mõjutatavaks Nasdaqi liikumistest ja tehnoloogiaaktsiate meelestatusest.
Helsingi börsil on noteeritud 155 firma väärtpaberid. Kokku vahetas 2001. aastal Helsingi börsil 3,2 miljoni tehingu käigus omanikku 202,7 miljardi euro väärtuses (3,17 triljonit krooni) aktsiaid, keskmiselt vahetas päevas omanikku 814 mln euro väärtuses (12,7 miljardit krooni) aktsiaid.
2001. aasta lõpu seisuga oli Helsingi börsi turukapitalisatsioon 217 miljardit eurot ehk 3,4 triljonit krooni, millest välismaistele aktsionäridele kuulus 154,5 mld eurot ehk 71 kogu ettevõtete turuväärtusest.
Helsingi börs on kaheksa aastat Tallinna börsist vanem, ta asutati 1912. aastal. Tallinna Väärtpaberibörsi eelkäija Tallinna Fondibörs loodi 1920. aastal. Praegusele Soome aktsiaturule pandi alus 1998. aasta lõpus, mil Soome Keskdepositoorium ja Helsingi börs liitusid, moodustades HEX Grupi.
Peamine Soome aktsiaturu liikumisi kajastav indeks on HEX-üldindeks, kuhu kuuluvad kõik Helsingi börsi üldnimekirja kuuluvad aktsiad.
HEX-üldindeksiga oli tavapärane lugu ? alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Indeks ületas esmakordselt 1000 punkti piiri 1987. aasta alguses, 2000 punkti taseme saavutamiseks kulus üle kahe aasta. 3000 punkti taseme läbimine võttis rohkem aega. Vahepeal vapustas Soome majandust majanduslangus. 3000 punkti läbiti alles 1997. aasta maikuus. Edasi hakkasid uued tasemed tuhande haaval kiiresti tulema. 5000 punkti piir löödi 1998. aasta mais, 10 000 punkti 1999. aasta novembris. Parimaks tippmargiks võib lugeda 18 000 punkti läbimist 6. märtsil 2000. Pärast seda on alanud allakäik. 23. märtsil 2002 oli indeksi väärtus 7994 punkti. 2001. aastal kaotas indeks 32,4 oma väärtusest, lõpetades aasta 8805,01 punktil. Viimaste aastate suurim päevane aktsiahinna tõus oli 15,68, mis juhtus 19. oktoobril 2000, ning suurim 15,99 langus 12. juunil 2001.
Seotud lood
Keskpangad ostsid ka mullu massiliselt kulda, suurimaks ostjaks kujunes Poola. Samas on turuosalistele aina selgem, et salaja ja jälgi segades on kullaturul suurimaks mänguriks siiski Hiina ja teised arenevad turud, kes soovivad oma reserve teistest riikidest (eelkõige USAst ja dollarist) sõltumatumaks muuta.