Tallinna kesklinn valmib lähema kümnendi jooksul

Kuigi Eesti kasvav majandus vajab uut ja kvaliteetset büroopinda, sõltub kontori- ja kaubanduspinna ruutmeetrite absoluutarv ja juurdekasv eelkõige siiski kohalike elanike arvust ning ostujõust, mistõttu ei tõota kuigi suur tulla ka Tallinna city.

Äripindade ruutmeetrite juurdekasv jäi 2001. aastal suhteliselt tagasihoidlikuks. Sellel on kaks peamist põhjust:

suuri pindasid (Eesti mõistes üle 500 m²) vajavaid rentnikke on vähe, palju on väikeste ruumide soovijaid, kes ise tavaliselt kohalikud ettevõtjad;

Tallinna kesklinnas on logistikat keeruline ja kallis korraldada. See puudutab nii kaupade liikumist kui ka autode parkimist, kusjuures viimane on määrav ? olemasolevad parkimismahud tänaval ja parkimismajades on ammendunud.

Majanduse keskmine kasv (2001. aastal hinnanguliselt 5) ei ole tormakas ja see pärsib ka rendipindade nõudluse kasvu. Lisaks sellele on 1998.?1999. aastal valminud tänapäevased A+ klassi büroohooned hästi sisse töötatud ja nende haldajad ajavad rentnikega paindlikku poliitikat. Kõik see väljendub kõrges vakantsuse määras, mis kohati ületab 20.

Tallinna keskse ärirajooni (Central Business District või city) pindala ei ole tulevikus kuigi suur. Uute kaubanduskeskuste efektiivsust (müüdud kaupade väärtus m² kohta) ei õnnestu oluliselt kasvatada. Tallinna kesklinna ärirajoon saab kümne aasta jooksul valmis ja kaubanduspindade areng hajub elamurajoonidesse ning suurte magistraalide äärde. Kesklinna piirkonnas on kaubanduspinnad hajutatud, praegu tegutseb seal vaid kaks tänapäeva mõistes kaubamaja. Vaevalt sadama piirkondki olulise kaaluga kaubandusrajooniks kujuneb.

Kaubanduspindade rendihindades eelmine aasta olulisi muutusi ei toonud. Seoses Tartu maantee läbimurde rajamisega on suhteliselt kõrge renditasemega (350?500 kr/m2 kuus) selle äärde rajatud hoone esimestel korrustel paiknevad kaubanduspinnad.

Büroopindade osas on kesklinnas seis stabiilne. Rävala puiestee alguse vanades büroohoonetes riigiettevõtete kasutuses olevate pindade renoveerimine suurendas pakkumist mõne tuhande ruutmeetri võrra. Lisada võib veel äsja valminud Estonia puiestee Eesti Energia endise peamaja ning Toompuiestee Eesti Postile kuulunud renoveeritud büroohoone, kuid juurdekasv oli siiski väike.

Rentnikud eelistavad vahetada asukohta ? uusi suuri pindasid vajavaid rentnikke ootavad arendajad pikisilmi, kuid neid võib üles lugeda kahe käe sõrmedel. See väljendub ka vakantsuse määras ? üldine Tallinna suuremate A-kvaliteediklassi büroohoonete vakantsus on tasemel 11. Arvestades 3?4 majanduskasvuga, on hea, kui 2002. aasta esimesel poolel kesklinnas valmivad büroohooned (hinnanguliselt alla 10 000 m²) endale rentnikud leiavad. Uute projektide edu saab põhineda ainult rentnike ?ülelöömises? madalama hinnaga, mis aga oleks juba selge märguanne ülepakkumisest ja turu langusest.