Harju osakonnaga sõlmitud lepingu maht on haiglati vastavalt 178 miljonit, 168 miljonit ja 65 miljonit krooni. Koos haigekassa teiste osakondade tellimustega osutavad haiglad eriarstiabi vastavalt 224 miljoni, 180 miljoni ja 92 miljoni krooni eest.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla üksustelt tellib haigekassa eriarstiteenuseid kokku 437 miljoni krooni eest, sealhulgas Harju osakond 317 miljoni krooni eest.
Abilinnapea Anders Tsahkna sõnul on haigekassa ja raviasutused ühe süsteemi kaks otsa. ?Mida selgemad ja paremad on suhted, mida rohkem avalikkus tervishoiu rahastamise mehhanismist teab, seda mõistetavam on, mismoodi tervishoiusüsteem töötab,? ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul tagab haigekassaga lepingute sõlmimine selle, et haiglad võivad vaadata tulevikku suhteliselt rahulikult. Mitmete teenuste puhul on kasv eelmise aasta mahtudega võrreldes märkimisväärne, mis tagab ravijärjekordade lühenemise.
Eesti Haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse sõnul on tervishoid ühtne terviklik süsteem, kus igal osalisel on oma kindel roll, kuid eesmärk on ühine ? aidata inimest. ?Loodan, et paaril viimasel aastal konfliktilaadseks läinud situatsioonid on ka meid õpetanud. Edaspidi üritame vaidlusküsimusi isekeskis lahendada, et positiivne avalikkuse ees negatiivsele alla ei jääks,? ütles Jesse. ?Usun et oleme võimelised probleemidest järgneva paari-kolme aastaga üle saama.?
Eesti Haigekassa Harju osakonna direktori Ado Viigi sõnul on viimane pool aastat olnud raviasutustele reorganiseerimise tõttu muutusterohke.
Tallinna abilinnapea Anders Tsahkna sõnul on reformid nii kaugel, et kõik ühendamise tulemusel tekkinud haiglad on registritesse jõudnud. Haigekassaga sõlmitud lepingud panevad omakorda aluse majandusliku toimetuleku ning arengu kavandamisele.
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Peep Põdder ütles, et Tallinna elanikkonna vähenemist arvestades on tänavune leping eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt parem. ?Eesti haigekassa on sõna otseses mõttes paljaks kooritud,? ütles Põdder, viidates edukalt lõppenud pingelistele läbirääkimistele.
Põdderi sõnul on väga tugev nõudmine tasuliste meditsiiniteenuste järele ning seda oskavad nii Ida-Tallinna kui ka Lääne-Tallinna Keskhaigla kindlasti ka ära kasutada. Kumbki haigla võiks arvestada tasuliste teenuste pealt umbes 15 miljoni krooniga, hindas Põdder.
Autor: ÄP Online
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.