• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,53%6 051,19
  • DOW 30−0,66%44 454,14
  • Nasdaq −0,9%19 614,06
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,22
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,53%6 051,19
  • DOW 30−0,66%44 454,14
  • Nasdaq −0,9%19 614,06
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 225−0,72%38 787,02
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,22
  • 27.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektritariifid endiselt NRG Energy võrgus

Esimesel pilgul võib tunduda, et mõistliku suurusega ja sealjuures jätkusuutlikku arengut tagava elektrienergia põhitariifi kindlaksmääramine riigi omandis olevale ettevõttele ei peaks olema kuigi keeruline ülesanne. Narva elektrijaamade renoveerimiseks vajalike investeeringute suurus on teada. Samuti on teada, kui palju on minimaalselt vaja või otstarbekohane investeerida elektrivõrkudesse, ja ka see, et riik ei soovi veel pikka aega oma energiaettevõttest eelarvesse omanikutulu saada.
Kuid lihtne on sellise ülesande lahendamine üksnes siis, kui investeeringud on kogu vaatlusaluse perioodi kestel enamvähem ühtlaselt jaotatud. Hetkel on aga probleem selles, et Eesti Energial tuleb küllalt lühikese perioodi jooksul investeerida väga palju, ümmarguselt kuus miljardit krooni, mis on rohkem, kui Eesti Energia endale pikaajaliselt vajaliku tariifi juures laenata saaks.
Seega on meil kujunenud olukord, kus pikaajalise keskmisena võiks elektritariif olla madalam, kui ta seda peaks olema lähema viie aasta keskmisena.
NRG lepingu raames sellist vastuolu ei oleks tekkinud, sest seal olid tariifid, elektrijaamadesse investeerimise vajadus ja omanikutulu taotlused 15 aasta jooksul ilusti tasakaalus. Esimestel aastatel oleks sissetulek läinud küll laenude teenindamiseks, järgnevatel aastatel aga lubaks tulude ülejääk koos nendeks aastateks planeeritud kapitalitootlusega omanikel kätte saada ka kõik seni saamata jäänu.
Praegused raskused uute tariifide suuruse kindlaksmääramisega ongi tingitud sellest, et riik hakkas dividendide taotlemisele eelistama odavat elektrit, kuid see asjaolu ei saa kõige vähemalgi määral muuta elektrijaamadesse tehtavate investeeringute mahtu. Seega on seni kasutusel olnud mudeli tasakaalu lootusetult rikutud ja senise finantseerimisskeemi juurde jäämise korral ei ole sellele vastuolule head lahendust, sest pankasid ei saa elektrihinna tõusu minimiseerimine Eestis eriliselt huvitada. Saab ju pankade mureks olla üksnes see, kuidas nende poolt välja laenatud raha tagasi tuleb. Asjaolu, et tariif, mis hetkel kindlustab ettevõttele laenu teenindamiseks vajaliku rahavoo, võib pikaajalises perspektiivis ettevõttele ka ülemääraseks osutuda, ei ole nende mure.
Valitsuse poolt Eesti Energiale antud ülesanne alternatiivsete finantseerimisskeemide leidmiseks ja elektritariifide tõusu võimalikuks kärpimiseks taotleski just sellele probleemile lahenduse leidmist.
Tänaseks on ilmseks saanud, et pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku ja ühtlase kasvuga tariifikõvera võiks üles ehitada nii, et 1. aprilliks kavandatud keskmine tariifide kallinemine jääks ligikaudu poole väiksemaks, kui see seni oli ette nähtud.
Samas näitavad Eesti Energia koostatud arvestused seda, et ettevõttel kipub Narva elektrijaamade aktiivse renoveerimise perioodil omaenda finantsjõust ajutiselt mõnevõrra vajaka jääma. Kui palju see mõnevõrra on ja millal ning millisel kujul siin riigi tuge just vaja läheb, ei saa hetkel öelda, sest see eeldab Eesti Energia poolt koostatud arvutuste sõltumatut ekspertiisi.
On selge, et ka sõltumatu ekspert ei suuda lõplikku tõde lühikese ajaga välja öelda, kuid õnneks ei ole väga täpsed arvud siin hetkel kõige tähtsamad. Tähtis on tajuda probleemi ulatust ja kokku leppida selles, kas ja kui suures ulatuses on riigil mõistlik ajutiselt toetada Eesti Energiat Narva elektrijaamade renoveerimisprogrammi käigus.
Tundub, et riigil osa riskide enda peale võtmine ei tohiks midagi eriti halba ? nagu näiteks turumajanduse põhimõtete eiramist ? tähendada. Selline kontsentreeritud investeerimisvajadus ei ole ju tegelikult Eesti Energia enda looming, vaid eelkõige mitme eelneva valitsuse kätetöö.
Sellesse komplekti kuulub näiteks oskus veeretada NRGga erastamislepingu sõlmimist ja koos sellega ka jaamade renoveerimise alustamist kuus aastat. Oskus kirjutada nagu möödaminnes alla vägevaid ja meilt palju raha nõudvaid keskkonnaalaseid lepped, ilma et me oleks analüüsinud nende mõju investeerimisvajadusele ja tariifidele. Otsus tõsta energiaettevõttele kõige kriitilisemal ajal järsult keskkonnamaksusid ja nii edasi ja nii edasi.
Kuid kõike ülaltoodut kokku võttes saab teha siiski ainult ühe ja sama järelduse. Eestis võiks elu päris kena olla, kui me iga kord enne otsuste langetamist endalt küsiksime, miks me ühte või teist asja teeme, ja sealjuures ka natuke arvutaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 10:00
Iduettevõtja: Eestis algab uus võbelus
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele