Frens Konverentsiteenuste projektijuht Kadri Karu sõnas Äripäeva seminaril konverentsiturismi kasuteguritest rääkides, et konverentsiturism annab tööd, suurendab tulusid, pikendab hooaega ja aitab kujundada Eesti mainet.
Nii näiteks kulutab konverentsiturist Soomes päevas 200-300 eurot, keskmine kogukulutus külastuse jooksul on 1750 eurot.
Hinnates Eesti potentsiaali konverentsimaana tõi Karu esile Põhjamaade ja Ida-Euroopa piirkonna konverentsid ja temaatilised üritused, mis on Eestiga seotud. Väga suur potentsiaal on ka tänu Eesti teaduskeskustele, mis on maailmas juba tuntud ja tunnustatud ning kelle kutsel Eestis üritusi saab korraldada.
Konverentside puhul on oluline kvaliteet, nii teenuste kui teeninduse osas. Tähtis on avar pilk uute teenuste arendamisel ja lisateenuste valikus, lai peab olema ka meelelahutus- ja vaba aja veetmise võimaluste valik. 'Konverentsiteenuse pakkuja peab olema ise aktiivne ja teavitama oma teenustest,' sõnas Karu. Konverentsi tuleb vaadata kui tervikut, samas ei pea kõiki teenuseid ise osutama.
Konverentsiturism on kõrge potentsiaaliga, samas ei ole see võlusõna. 'Konverentsiturist ei armasta sombust ilma, seetõttu tuleb ta meelsasti suvel, mil on niigi kõrghooaeg,' hoiatas Karu. Ka ei taha konverentsiturist raha kulutada. Eesti eelised konverentsiturismis on madal hinnatase ja see, et oleme veel tundmatu reisisiht, millega tullakse meelsasti tutvuma.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.