Valitsus kavatseb lõpetada üle nelja aasta kestnud seaduserikkumise endise presidendi Lennart Meri kodu valvamisel Viimsi poolsaare tipus, kus merekaldal liikumist takistab traataed, kirjutab Eesti Päevaleht
Kava järgi lõpetab valitsus Lennart Meri kodu valvamise, kuid jätab presidendile ihukaitse. Meri julgeolekut hakkab kindlustama üks julgestuspolitseinik, kes turvab teda 24 tundi ööpäevas. Politseiniku ülesandeks jääb ka Meri krundile sattuvate rahurikkujate korralekutsumine, et peagi 73aastaseks saav ekspresident ei peaks ise võimalike vandaalitsejatega õiendama.
Tuntud keskkonnakaitsja Juhan Aare ütles, et otsus täita seadust ning avada Lennart Meri krundi kallasrada on Eestile kui õigusriigile sümboolse tähendusega.
?Olen Eestimaal ringi liikudes korduvalt kokku puutunud juhtumitega, kus inimesed on oma veepiirini ulatuva krundi tarastanud ja juurdepääsu kallasrajale tõkestanud,? lausus Aare. ?Kruntide omanikud on nii mõnelgi juhul oma teguviisi õigustanud, et kui president võib sedasi teha, siis miks meie ei või.?
Aare sõnul peab riigipea olema esimene mees, kes seadust väga täpselt täidab, olema sellega teistele kodanikele eeskujuks.
Veeseaduse järgi peab laevatatavatel veekogudel olema kümme meetrit randa vaba ja avalikult kasutatav. Kallasrajaõigus on sätestatud ka asjaõigusseaduses, mille kohaselt võib igaüks kasutada kallasrada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite sildumiseks.
Praegu ei saa Meri krundi juurest varem kõigile avatud Viimsi poolsaare tippu jalutada, sest seda takistab kuni veepiirini paigaldatud võrkaed.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.