Tallinna peletab oma kodaniku maale

Kalev Kallo tõstatab oma artiklis (vt. Retsept Tallinna jõukamaks muutmiseks) mitu probleemi: miks maksujõuline kodanik kolib lähivaldadesse ja mida teha, meelitamaks teda rajama kodu just Tallinna territooriumile.Kallo seisukohtadega tuleb nõustuda, kuid lisaks nimetaksin veel mõned muutmist vajavad asjaolud.

Ehitamisele eelneb krundi detailplaneeringu ja rajatava hoone projekti kinnitamine. Asjaajamisele kulub Tallinnas enam aega kui enamikus teistes omavalitsustes, näitavad TTÜ üliõpilaste uurimused. Kui projekteerimistingimuste taotlus kaob mitmeks kuuks, veel enne, kui see vastava komisjoni sekretäri kätte jõuab, või kui detailplaneeringu lähteülesande väljastamine võtab aega üle poole aasta, detailplaneering ei saa paari aastaga kinnitatud, siis on küll töökorralduses midagi paigast ära. Seda nimetatakse väheseks haldussuutlikkuseks. On ametnikke liiga vähe? Või on asjaajamisega hästi kursis olevad kinnisvara arendajad eelisteenindusel ja kodanikud/ettevõtjad peavad selle arvel pikalt ootama? Nende teenuste eest võetakse teenustasu, suurema töömahu juures tuleb ka rohkem raha, mis võimaldab töötajaid juurde võtta.

Tallinna juhtkond vahetub kiiresti. Kui töökorralduse probleemid selgeks saavad, vabastatakse kohad juba järgmistele ja kodanikele ning ettevõtjatele olulised küsimused jäävad uute lahendada.

Ametnike töökoormuse analüüsiks võiks kasutada linnavalitsuse infolaua andmeid dokumentide liikumisest. Neist selguks linnajuhtidele palju huvitavat, nt kui kiiresti väljastatakse detailplaneeringute lähteülesanded, kinnitatakse detailplaneeringud; kui palju võtab aega projekteerimise tehniliste tingimuste väljaandmine ja projektide läbivaatamine-kinnitamine; kuidas on avaldustele vastamisega (nt minu avaldusele 18.12.1997 vastust pole).

Tallinna linna puhul aeglustab asjaajamist ka linnaosade olemasolu, nendega kooskõlastamine võtab täiendavalt aega. Mustamäe vanem Helle Kalda kirjutas (SL ÕL, 06.03.), et ?Tallinn on tervik. Linnavalitsuse üleanne on tagada kõigi Tallinna asumite areng?. Kas sellest seisukohast lähtudes ei saa Tallinna ehitusmäärusega kehtestatud ehitamisega seotud asjaajamise korda lihtsustada? Nt haridusküsimustega suudab linn edukalt linnaosade osakondadeta toime tulla.

Märtsi alguses saatis linnavalitsus krundiomanikele maatüki maksustamishinna aktid. Olen näinud akti, kus krundi maksustamishind tõusis kuus korda. Krundiomanik saab suuremad kohustused, kuid linnapoolne teenindamine on kaugel operatiivsusest. Tulemus ongi see, mille üle Kallo kurtis: raha voolab Tallinnast välja. Ehitamata jääb osa elamuist jt hoonetest, sellega kaasneb elukoha vahetus ja uute töökohtade loomine Tallinna kahjuks.