Ei maksa loota tööstuse tuntavale kasvule ? seega ka tööhõive tõstmisele ja riigikassa paremale tätmisele kui selleks midagi ei tehta.
Väga oluline on leiutustegevuse au sisse tõstmine ja autori õiglase tasustamise süsteemi loomine. Tööstuse arendamine on tihedalt seotud uute, ekspordivõimeliste toodete loomega, mis omakorda peab tuginema patentidega kaitstud leiutistele.
Uus toode peab olema turustatav välisriikides ja saadav tulu peab ära tasuma ka kõik tehtud kulutused. Selleks peab tootmismaht olema suhteliselt suur. Kui leiutis on kasutatav ainuüksi Eestis piires, siis saavutatav tulu toote realiseerimisest on minimaalne või on isegi ebapiisav. Leiutise patentimise kulud ei ole sõltumatu leiutaja tasku kohased.
Esiteks, tuleb teostada ulatuslikke uuringuid olemasoleva tehnikataseme kohta.
Teiseks, uus toode ei ole tavaliselt kaitstav mitte ainult ühe leiutise patendiga, vaid peavad olema arendusleiutised, tõkestavad patendid jne. Vähe sellest, uus toode peab olema patentidega kaitstav ka nendes maades, kuhu kavatsetakse toodet turustada.
Patendikulud
Üks lihtsam näide patendikulude kohta. Ühe leiutise patentimise hind Eesti Patendiametis on 3500 kr + edaspidised kulud üle 6000 kr + patendivoliniku teenused jne. Sama leiutise patentimine Saksamaal, Venemaal või teistes riikides võib ulatuda kuni 80 000 kr ja veelgi kallimaks.
Patenteerimist välisriikides saab teostada ainult vastava riigi patendivoliniku kaudu, mis on küllalt kallis.
Oletame nüüd, et patendid on ?õnnelikult? kätte saadud. Kuid nüüd tuleb dokumendid hoida kehtivuses. Patendi jõus hoidmise aastalõivude maksmine algab patendi prioriteedi kuupäeva kolmanda aasta algusest järgmiselt:kolmanda ja neljanda aasta eest kokku 4000 kr ja iga järgneva aasta eest tuleb maksta progreseeruvalt, 20. aasta eest tuleb maksta juba 32000 kr. Seega ühe patendi jõus hoidmine ühes välisriigis 20 aasta jooksul maksab ligi 150000 kr. Eestis maksab see protseduur 20 aasta kohta ligi 30000 kr.
Nagu näha ei ole eesti leiutaja võimeline iseseisvalt oma leiutisi kaitsma ja neid jõus hoidma. Üksik- ehk sõltumatu leiutaja lihtsalt loobub leiutamisest kui niisugusest!
Hetkel kuum
Investorite seas on FedEx ja Foxconn
Kus on siis väljapääs? Arenenud maailmariikides töötavad edukad leiutajad firmades, s.o tööstusettevõtetes. Nende, nn teenistuslikke leiutajate, rahaline stimuleerimine ehk autoritasu on reglementeeritud vastavate riiklikke juhendite või seadustega.
Teenistusliku leiutise autoriks võib olla iga firmatöötaja. Töötaja tehtud leiutise patentimise kulud kannab firma. Kõige paremini see asi on korraldatud Saksamaal, kus teenistuslikke leiutiste seadus (Gesetz über Arbeitsnehmererfindungen, 1997, esimene redaktsioon oli 1957.a.) kehtib juba 45 aastat!
Tulemuslik mõju on suur, seda näeme saksa tööstuse tunnustatud edusammudest.
Mõnikord võib isegi üksainus leiutis käivitada tööstuses ahelreaktsiooni ja suure hüppelise pöörde.
Pööre tööstuses
Eestis võib tuua ereda näitena ASi Normat. Esimene autoohutusrihma-alane leiutis sündis 13.12.1971 (patent SU 411 838, autor L. Teder). See vallandas intensiivse majandus-tehnilise tegevuse, tolleaegne väike plekitööstus Norma sündis ümber ning vallutas terve N.Liidu autotööstuse ohutusrihmade turu. Saavutatud edu tuli pidevalt kindlustada konkurentide eest, leiutada uusi tehnilisi lahendusi, täiustada toodangut, luua uusi tehnoloogilisi protsesse. Normas on tehtud ja patenditud välisriikides üle 70 leiutise.
Protsess jätkub pidevalt, sest tehniline areng ei tohi seisma jääda või maha jääda konkurentide saavutustest. Võin julgesti öelda, et AS Norma on saanud Eestis kõrgeltarenenud masinaehitusliku tööstusettevõtte musternäidiseks. Praegune AS Norma jätkab tegutsemist ka Lääne turu suunas.
Leiutajate autoritasu
Kuidas on meil lahendatud teenistuslike leiutajatele autoritasu maksmine? Mitte kuidagi. Juristid on ju peremeeste alluvuses. Nad täidavad omanike käske ja väidavad, et Eestis puudub teenistuslike leiutajate õigusi reglementeeriv seadus. Järelikult maksta ei ole tarvis?
Mis siis, kui Eesti Patendiseaduses (§ 13.8) on must-valgel trükitud: ?Autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel?. Autoritasu suurus ja väljamaksmise kord on seadusega reguleerimata. Seaduseandja ei saa probleemi sügavusest aru ja ettevõtte peremeestel on ?mõne? krooni sukasäärde kogumine prioriteetsem kui investeerida tulevikku, mis kokkuvõttes toimiks kasumi kasvatajana.
Eesti Leiutajate Liit (ELL) koostas suurte pingutustega 2000. aastal, majandusministeeriumi egiidi all (ministri käskkiri ¹ 46, 18.02.2000), seaduseeelnõu ?Teenistusliku leiutise seadus?. Eelnõu esitati Riigikogusse, kuid löödi sealt tagasi, sest tolleaegne majandusminister Mihkel Pärnoja ei olnud suuteline seda kaitsma.
RK majanduskomisjon suhtus asjasse diletantlikult ? tekib suur kahtlus selle kompetentsuses. Võib oletada, et ka vastavad lobbistid panid oma kätt külge. Isegi ELL juhatust ei kutsutud isegi läbirääkimistele. Selles küsimuses paistab silma ka patendiameti täielik passiivsus. Ameti juht Mati Päts selgitas, et leiunduse arendamine ei kuulu EPA pädevusse.
Arengu stagnatsioon
Eesti Vabariigis kestab juba pikemat aega tööstuse arengu stagnatsioon. Leiutajaid on asetatud õigusetusse olukorda, mistõttu on nende tegevus nulli lähedane. Uusi leiutisi vabariigis peaaegu ei sünni: 40 korda vähem kui Soomes! Ei sünni muidugi ka uusi tööstuslikke toomisettevõtteid. Eesti mahajäämus arenenud tööstusriikidest on mõõtmatult suur.
Vaat nii tark on olnud siis Mart Laari juhitud valitsus. Saab näha, mida ütleb nüüd uus Eesti valitsus hr Siim Kallasega eesotsas.
Autor: Leonid Teder