Rask õhkis merepõhja sadama süvendamiseks neli aastat tagasi. Merepõhjast saadud kiviklibu on praegu rannavees hunnikus, ääristatud rahnudega. Merre ulatuva lainemurdja pikkus on ligikaudu 15 meetrit ja laius 3 meetrit. Hoolimata mere põhjas tehtud õhkimistöödest ei pääse muulile sõudepaadiga lähedale.
?Sellele objektile 1998. aastal vee erikasutusluba polnud,? ütles Harjumaa keskkonnaspetsialist Karin Tibar. Suurim karistus, mida Rask võib keskkonnainspektsioonilt oodata, on 6000 kroonine trahv.
Rask kinnitas eile, et tal on olemas luba hoopis mereinspektsioonist ja kutsus seda vaatama. Mereinspektsiooni ennast enam ei eksisteeri.
1998. aastal Harjumaal vee erikasutuslube jaganud Tibar ütleb, et ta kuuleb esimest korda, nagu oleks mereinspektsioonil olnud õigus merre ehitamiseks lube anda. ?Veeseaduse järgi andsime lube meie,? ütles Tibar.
Neli aastat tagasi plaanis tänane justiitsminister Märt Rask ehitada oma merega piirnevale krundile sadama.
Tookord ei pidanud hindama ehituse mõju keskkonnale. Nagu seadus ette näeb, on olemas detailplaneering ja ehitusluba vallavalitsusest. Harjumaa keskkonnateenistusest küsimata jäänud vee erikasutusluba asendab Raski sõnul mereinspektsioonist saadud luba.
Rask tellis uuringud veealuste õhkimistööde läbi viimiseks, lasi õhkida merepõhja ja koguda klibu hunnikusse maakividega ääristatud lainemurdjaks.
Uuesti ehitustöid ta alustada ei kavatse, sest raha pole. ?Luik on sinna pesa teinud, mina teda häirima ei hakka,? ütles Rask.
?Poolik ehitis merre küll jääda ei saa,? ütles keskkonnainspektsiooni Harju osakonna juhataja Tiia Klaar. Inspektorid vaatavad ehitise lähema kuu jooksul üle ja võimalik, et teevad ministrile ettekirjutuse.
Kehtivat vee erikasutusluba Raskil praegu pole, ehitusluba kehtib veel poolteist aastat, see on antud Padise vallavalitsusest Märt Raskile renoveerimistöödeks, sest kunagi oli samas kohas Alliklepa küla kalurite paadisadam, mida kutsuti Bertaninaks. Sel nädalal CD-kettale saanud uues Padise valla üldplaneeringus on Bertanina sadam peal. Sinna viib vaid üks mererannaga paralleelselt kulgev kitsuke kruusatee läbi Alliklepa küla. Teiselt poolt sadamale lähenev samasugune kruusatee on läinud talvetormides kaotsi.
Et pole tellijaid, siis tegeleb Eestis merepõhja õhkismitöödega vaid paar firmat. ?Enamasti püütakse tavaliste süvendamistöödega hakkama saada,? ütles Rait Viitkar Skanska EMVst.
Merepõhja õhkimine on keeruline, tulemus võib olla ettearvamatu ja seepärast tuleb enne õhkimistöid teha hoolikad uuringud. ?Kunagi ei tea, mis sul vastu võib tulla. Meie konkurendid on sattunud paasi õhates püriidi peale,? ütles Viitkar.
Merepõhja õhkimine on kallis. Firmad ei taha summasid pakkuda, sest iga objekti hinnatakse eraldi, kõik sõltub töö keerukusest, laengute arvust, territooriumi suurusest, tuukritööde ajast. Tuukri töötund maksab 500 krooni.
Jüri Järvet firmast Balrock mäletab täpselt, et käis neli aastat tagasi justiitsminister Märt Raski tellimust täitmas. ?Sinna pidi tulema jahisadam,? ütles Järvet. Seda, kas sadam ka valmis sai, Järvet ei tea ja ta ei mäleta, mis summa eest töid tehti, ega ka seda, kas vajalikud load olemas olid.