?Minule kui lõpptarbijale meeldiks, kui optsiooniturg oleks avatud ja reguleeritud,? lausus Trigon Marketsi maakler Kaur Elviste. Kui mingi asi kaupleb reguleeritud turul, muudab see asja likviidemaks ja investori jaoks läbipaistvamaks, põhjendas Elviste, kelle sõnul kontrollivad praegu optsioonituru sügavust, likviidsust ja intresse põhiliselt Hansapank ja ka LHV.
?Mina investorina ei tea, kui palju kujunevad hinnad vabalt ning millises ulatuses on need kontrollitud ja nende poolt suunatud,? tõdes Elviste.
Tõnno Vähk investeerimispangast Lõhmus, Haavel & Viisemann tunnistas, et on kliente, kes uurivad, millal optsioonid lõpuks börsile jõuavad. Inimesed usuvad, et kui asi on börsil, siis on tegemist millegi turvalisema ja paremaga, kuid samas on sellisest arvamusest näha, et ei ole endale tegelikku turu toimimissüsteemi selgeks tehtud, lausus Vähk.
?Sellisel tasemel nagu Eestis, ei näe ma optsioonidele küll börsi vajadust,? tõdes Eesti optsioonituru isaks tituleeritud investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann osanik Tõnis Haavel.
Tema sõnutsi on optsioonituruga nii nagu igasuguse turuga? see tuleb luua. Eestis sai see loodud ning nüüd üritame me seda elus hoida, lausus ta.
Eesti optsiooniturg sai aluse siis, kui Haavel veel Hansapangas töötas.
Haavel märkis, et börsi funktsiooniks on lisaks kauplemiskeskkonna loomisele ka kontroll. Optsioonide puhul aga puudub selle järele vajadus, sest alusvara ehk aktsiad on börsil noteeritud ja nende ettevõtete kohta on informatsioon olemas.
Börsi mõte oleks luua vahenduskeskkond, et igaüks saaks oma ostu-ja müügisoovi välja panna ning keegi need omavahel kokku viiks. See on aga pragugi olemas, lisas ta.
Börsile mineku mõte tekiks Haaveli sõnutsi ka siis, kui meie turuosalistel oleks probleeme krediidikõlbulikkusega. Selline probleem võiks teoorias tekkida juhul, kui tegemist oleks väga suurte mahtudega. Praegu on aga tehingud kaetud kümnetes miljonites.
Teine asi oleks, kui börs muudaks tehingud odavamaks, aga seda ei ole põhjust arvata. ?Mina väidan, et ilma börsita saab odavamalt,? kinnitas Haavel.
On selge, et börsile minekuga kaasnevad mingid süsteemitasud, mis lõppkokkuvõttes tuleb kliendil omast taskust kinni maksta ning sellest ei ole viimased huvitatud. ?Kuigi me oleksime huvitatud reguleeritud turul kauplemisest, ei tahaks me, et see teeks kauplemise oluliselt kallimaks,? tunnistas Elviste.
Maksumuse suhtes on sama meelt ka Hansapanga tuletisinstrumentide osakonna juhataja Pärt Kivaste, kes aga märgib, et börsile minekus võib olla ka oma positiivne iva.
Kui praegused ei aktsia- ega optsioonituru mahud ole võrreldavad 1997.aasta omadega, mil optsioonide börsile toomine tõsiselt päevakorda kerkis, siis tekib küsimus, kuidas neid mahtusid kasvatada. Kivaste sõnul võiks optsioonide börsile toomine nendega kauplemise muuta välisinvestorite silmis atraktiivsemaks.
Teisalt ei näe ka Kivaste investori jaoks börsile minekus mingit reaalaset kasu. ?Teoreetiliselt võiks börsile minek küll tore olla, aga kas see oleks majanduslikult mõtekas, on raske öelda,? lausus Kivaste. ?Võib ju loota, et kuskil on 10 000? 20 000 või 30 000 investorit, kes hakkaksid aktiivselt optsioonidega kauplema, kui need börsile jõuaksid, aga ma väga kahtlen selles,? lisas Kivaste.
?Börsile on mõtet tuua uusi asju. Optsioonid on meil juba olemas, nii et börsile oleks mõtet tuua uusi ettevõtteid,? lausus Tõnis Haavel. Haavel ja Vähk tõdevad, et võiksid olla optsioonikauplemise börsile viimisest huvitatud siis, kui mahud muutuksid nii suureks, et ise enam hakkama ei saaks. Seda ei ole aga näha.