Kunda igatseb tselluloosi tehast

Selle nädala teisipäeval andis OÜ E-Konsult Kunda linnavalitsusele üle haavapuidumassitehase territooriumi detailplaneeringu, mille linnavolikogu loodab kinnitada juuli alguseks. ?Kui kõik sujub, siis sügisel on kopp maas ja tehas käivitub järgmise aasta teises pooles,? on Kunda linnapea Anne Tasuja optimistlik.

?Kunda elanikud on aru saanud, et kaasajal on võimalik toota keskkonda saastamata,? viipab Tasuja tsemenditehase ASi Kunda Nordic Tsement ümbruses kasvavatele rohelistele puudele. Veel mõned aastad tagasi olid need puud tsemenditolmust hallid. ?Me oleme õnnelikud, et Kundasse üldse tullakse ja luuakse uusi töökohti.?

Uued töökohad peaksid elavdama Kunda korteriturgu. Kunda linnavalitsuse ehitus- ja kommunaalnõuniku Allar Aroni andmeil pole korterihinnad juba aastaid tõusnud, sest linnas on palju tühje kortereid. Kahetoalise korteri võib kätte saada paarikümne tuhande krooniga.

Väli sõnul tekkisid Kehraga probleemid siis, kui keskkonnakaitsjad leidsid, et Jägala jõgi on niivõrd reostatud, et sinna rohkem midagi sisse lasta ei tohi. Väli möönab ka, et Kehra elanikud on ilmselgelt uue tehase vastu. ?Meil on ju tehas, mis kõrvetab oma tossuga kopse. Inimestel on ettekujutus, et järgmine tuleb veel hullem.?

Tselluloositehase keskkonnamõjude eksperdi, OÜ Ecoman juhatuse liikme Heino Luige hinnangul on Kunda kõige kindlam variant. ?Keskkonnaseisundilt olid tegelikult kõik kolm varianti küllaltki võrdsed,? räägib Luik ja täpsustab, et haavaressursi poolest oleks kõige parem variant hoopis Türi, mis asub metsade keskel. ?Kunda suurim puudus ongi see, et kuna ta asub Eesti äärel, on haavapuidu veokaugused suured ning transpordikulud tõusevad,? lisab Luik. Tema sõnul pole Kunda variandi puhul teostamatu probleem rajada puhastatud tootmisvete juhtimiseks merre 1,2 kilomeetri pikkune süvaveelask.

Luige kinnitusel ei hakka Estonian Celli kavandatav tehas tüüpilist tselluloosihaisu levitama. ?Neil on hoopis teine tehnoloogia, mis ei kasuta väävlit,? selgitab Luik. ?Toodanguks on kuiv pakitud puidumass, mis läheb paberitööstusele.?

Luik on veendunud, et Eestis peab olema haavapuitu töötlev tselluloositehas, sest enamik haavaressursist mädaneb praegu metsas lihtsalt ära. ?Neljakümneaastane haab hakkab mädanema, kui teda enne maha ei raiuta,? ütleb Luik.

Ekspertide kinnitustele vaatamata pelgavad kundalased rajatava tselluloositehase puhul eelkõige võimalikku haisu. ?Haisu kardame, muud mitte,? räägib kaupluse Saare Äri ees seisev pensionär Tiiu. ?Saame aru, et uus tehas annab uusi töökohti ja ilma uute töökohtadeta pole noortel Kundas midagi teha.?

Lapsega jalutava noore ema Ragne sõnul pole tema tutvusringkonnas keegi uuele tehasele vastu. ?Ega Kundas enam hullemaks minna ei saa, kui siin olnud on,? muigab Ragne ja lisab, et tema oleks küll huvitatud pärast lapsepuhkust uude tehasesse tööle minemisest.

Haavapuidumassitehase tarbeks on linn eraldanud 80 hektari suuruse krundi Kunda linna idaosas Viru-Nigulasse viiva maantee ääres. ?Tegelikult kasutatakse sellest krundist ära vaid pool,? viipab linna majandusnõunik Allar Aron võsastunud maa-alale. ?Taamal olev kõrghaljastus jääb puutumatuks.?

Planeeritava tehase vahetus läheduses elab kümneid peresid ning lausa territooriumile jääb üks maja.

Zinaida Korostiku maja, milles ta on 16 aastat elanud, jääb tehase maa-ala kõrvale. Korostik vaigistab lõrisevat ketikoera ja tatsab kitsede-partide juurest külalisele vastu.

?Mina olen tehase rajamisele kategooriliselt vastu, kuid mis maksab minu vastuhääl,? laiutab hiljuti pensionile jäänud Zinaida Korostik käsi. ?Aitab mulle tsemenditolmust, nüüd pean lisaks muud kahjulikku õhku hakkama sisse hingama.? Korostik kardab, et ehitustegevuse tõttu võib ka vesi kaevust kaduda.

Korostiku sõnul anti talle sügiseni aega mõelda. ?Kui ehitus lahti läheb, tuleb vist ära kolida,? näeb Korostik oma tulevikku tumedates värvides. ?Loodan, et mulle pakutakse vähemalt piisav kompensatsioon, mille eest saan osta mujale talumaja.?

Lisaks Estonian Celli haavapuidumassitehasele on Eestisse aastaid plaanitud ka suurt tselluloositehast, mille koguinvesteeringuks on pakutud üle 800 miljoni USA dollari. Kuigi uuringud näitavad, et Eestisse oleks otstarbekas rajada umbes 600 000tonnise aastatoodanguga tselluloositehas, pole ükski konkreetne investor projekti ette võtnud.