PM: Naturaalsed Eesti veinid koguvad populaarsust

Samas napib veinitootjatel raha tootearenduseks, see aga pärsib võimalusi oma toodangut tutvustada, kirjutab Postimees.

Eesti Veinitootjate Liidu juhi Jüri Kerdi sõnul võib siinsete tootjate osa turul lugeda 20 kuni 25 protsendi suuruseks. ?Viimastel aastatel on tootmismaht püsinud stabiilsena, kuid siin on oluline märkida, et vähemaks on jäänud piirituse baasil valmistatud niinimetatud peediveini ning juurde tulnud naturaalset toodangut,? lausus ta.

Eesti ühe suurema veinitootja Põltsamaa Felixi juhataja Andres Koerni sõnul leidub kodumaise toodangu hulgas nii kõige paremat kui ka kõige kehvemat veini. Kummaline on aga inimeste suhtumise juures see, et kõike sissetoodavat peetakse alati kodumaisest paremaks, kuigi tegelikult on nendegi hulgas nii väga korralikku kui ka äärmiselt kehva jooki, rääkis ta.

Seetõttu läheb Koerni hinnangul Eesti veinil ka päris hästi, sest viimasel ajal tegeldakse üha enam tootearendusega ning seniste peamiselt magusate veinide kõrval on hakatud tegema ka kuivi ja poolkuivi veine, mis paljudele meelepärasemad on.

Jüri Kerdi sõnul on siinsete tööstuste häda selles, et pidevalt tuleb investeerida uute nõuete täitmisse, kuid tootmismahte see ei suurenda ega luba tegelda ka aktiivse tootearendusega.

See on ka põhjuseks, miks Eesti veini teistesse riikidesse ei ekspordita. Paljud tööstused on saatnud küll üksikuid partiisid näiteks Lätti, kuid pideva ekspordiga tegeldakse vähe.

?Kindlasti on vähese ekspordi põhjuseks seegi, et erinevalt Eestist kaitsevad teised riigid oma turgu ning võõramaise napsu müümine on seal kallis,? rääkis Kert. ?Näiteks Soomes maksaks meie pooleliitrine marjaveini pudel üle 110 krooni ja seda suuresti just tänu kohalikku tootjat kaitsvatele maksudele.?

Veinitootjate liitu kuulub praegu seitse naturaalveine tootvat ettevõtet, kuid lisaks sellele on tegutsemas ka mõned niinimetatud pulbriveini valmistajad. See on aga konkurentsi turul võrdlemisi tihedaks ajanud.