Kuigi päikesekiirguse kahjulikust toimest on palju räägitud, ei saa inimorganism ometi selleta läbi. Päikesevalgus aitab kaasa luustikule, lihastele, immuun- ja närvisüsteemile olulise vitamiini D3 tekkimisele organismis. Päikesevannidel on ainevahetust, vererõhu ja vere kolesteroolitaseme normaliseerumist soodustav ning luuhõrenemist vältiv toime.
Päikese käes viibimine parandab organismi vastupanuvõimet ja soodustab hemoglobiini moodustumist. Päike leevendab lihase- ja reumavalu, teeb rõõmsaks, energiliseks ja jumekaks ning aitab stressist ja väsimusest jagu saada.
Päevitus on naha värvumine marrasknahas moodustuva pigmentaine ? melaniini ? toimel. See on naha viis ennast päikesekiirte eest kaitsta. Seejuures pole oluline, kas tegu on pärispäikese või solaariumiga. Mõlemal juhul on tegemist loomuliku päevitusprotsessiga.
Päikese ihaldatud toimete kõrval ei tohi unustada, et ultraviolettkiirgus on ohu allikas. Melaniin suudab nahka kaitsta vaid teatud piirini. Päevitamisega liialdamine (eriti lapseeas) ja UV-kiirguse üledoosid ehk päikesepõletused tekitavad nahakahjustusi, raskematel juhtumitel nahavähki. Nahahaiguste põhjusena lähevad arvesse kogu elu jooksul saadud nahakahjustused.
Naharakkude võime pigmenti toota on geneetiliselt määratud. Inimestel, kes on sündinud tumeda nahaga, tekib pigment tunduvalt intensiivsemalt ja nad päevituvad palju kergemini kui põhjamaiselt valge nahaga inimesed. ?Mingeid numbrilisi väärtusi päikesekiirguse ohutu hulga kohta oleks vale anda,? ütleb dermatoloog ja Tartu ülikooli nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud Heli Raudsepp. Risk haigestuda on suurema kiirgusdoosi korral loomulikult kõrgem.
Vaatamata hirmujuttudele ei tee solaarium oskuslikul kasutamisel päikesest rohkem kahju. ?Kui solaariumi ultraviolettkiirguse filtrid on korras ning solaariumipidaja oskab nahatüüpi hinnata ja sellest lähtuvalt doosi soovitada, ei tohiks probleeme tekkida,? kinnitab Raudsepp. ?Solaarium ei ole põletuste ja naha fotovananemise seisukohalt kahjulikum kui päike.?
Kuigi solaariumis on UV-kiirgus pärispäikesest intensiivsem, pole põletuste oht suurem, sest erinevat tüüpi UV-kiirte vahekord ja päevitamise aeg on paremini kontrollitavad.
Päikesepõletusest annavad märku naha pealispinna veresoonte laienemisel tekkiv punetus ja valu mõni tund pärast päevitamist. See on signaaliks, et nahk on saanud ülemäära suure doosi ultraviolettkiirgust.
?Oluline on päikesepõletust mitte saada, kuid kui see on siiski tekkinud, soovitaksin jahedaid kompresse, raskematel juhtudel nahaarsti määratud hormoonkreeme,? annab Raudsepp nõu.
Põletuse vältimiseks peaks nahka kreemiga kaitsma ja tingimata järgima oma nahatüübi kohta käivaid soovitusi. Esimesed solaariumiseansid peaks olema lühikesed: 8?12 minutit. Kahe seansi vahele soovitatakse jätta vähemalt 72 tundi. Nahale tuleb päevitumiseks ja taastumiseks aega anda. Ei tasu muretseda, kui päevitust pärast paari seanssi näost näha pole ? näonahk on tihedam ja päevitub seetõttu raskemini. Juba päevitunud naha kaitsevõime on suurem.
Ettevaatlik tuleb olla reklaamiga ?solaariumis uued lambid?. Esimese 50 põlemistunni jooksul kiirgavad solaariumilambid umbes 20 enam ultraviolettkiiri. Selle võrra peab päevitusaega vähendama. Meeles tuleks hoida, et ravimid, toiduained, kosmeetikumid ja parfüümid võivad sisaldada aineid, mis naha tundlikkust tõstavad.
- teatud retseptiravimite tarvitamine (nt antibiootikum, stressi- ja diabeediravim)
- nahahaigused, mis ei kannata looduslikku päikest
- rasedus ja menstruatsioon ? võivad tekkida pigmendilaigud
- UV-tundlikkus ehk päikeseallergia
- kuiv ja vananev nahk
- silmakae, kuperoosa, äge akne ja akuutsed põletikud
- kiiritusravi ja äsjane veenilaiendite ravi
- eemalda dekoratiivkosmeetika
- kreemita keha
- pane ette kaitseprillid
- kaitse huuli, rindu ja bikiinipiirkonda
- kata tätoveeringud päikeseblokiga, sest mõned värvained tekitavad päikesekiirgusega kokku puutudes allergilist reaktsiooni
Autor: Eva Tammelo