• OMX Baltic−0,27%302,04
  • OMX Riga0,14%871,12
  • OMX Tallinn−0,12%1 986,77
  • OMX Vilnius0,65%1 205,48
  • S&P 5003,14%5 837,67
  • DOW 302,75%42 382,33
  • Nasdaq 4,23%18 687,02
  • FTSE 1000,59%8 604,98
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,09
  • OMX Baltic−0,27%302,04
  • OMX Riga0,14%871,12
  • OMX Tallinn−0,12%1 986,77
  • OMX Vilnius0,65%1 205,48
  • S&P 5003,14%5 837,67
  • DOW 302,75%42 382,33
  • Nasdaq 4,23%18 687,02
  • FTSE 1000,59%8 604,98
  • Nikkei 2250,38%37 644,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,09
  • 03.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nasdaqi kriisi anatoomia

Miks langesid kõrgtehnoloogia fondibörsi väärtpaberid viimase pooleteise aasta jooksul? Mida Nasdaqi ja väiksemate IT-börside kriis räägib meile nõusolekuturunduse tulevikust?
Tavateadmise kohaselt demonstreeris Nasdaqi kriis ?nõusolekuturundust? kui suitsu ja peeglitega mustkunstitrikki. See kehastas irratsionaalset joovastust, mis majandusaktiivsuse tõusu haripunktis tihti esile kerkib ja ei pakkunud majandusele püsivamaid muudatusi. Tõenäolisem seletus on, et Nasdaq läks pankrotti, kuna sai selgeks, et domineerivad turupositsioonid kõrgtehnoloogias ei ole kasumiallikad, kui nendega ei kaasne reaalseid sisenemispiiranguid uutele potentsiaalsete konkurentidele ? ja et selliseid piiranguid on raske kehtestada.
Nõusolekuturunduse domineeriv efekt olnud konkurentsi tõhustamine, mitte uute eeliste loomine, mis baseeruvad majanduslikul mastaabisäästul. Kõrgtehnoloogia kriis oli seega investorite arusaam, et nõusolekuturundus ei suuda tõenäoliselt enamikku tegevusalasid ja firmasid viia kindlakskujunenud börsipositsioonidelt kvaasirendi tüüpi kasumiteni, vaid pigem suurenenud konkurentsi ja väiksemate marginaalideni.
Kiire kasv, mis Nasdaqi 1999. a ja 2000. a alguses nii kõrgele tõstis, toetus usule, et tehnoloogiline hüpe andmetöötlus- ja andmesidetehnoloogiates on loonud suure hulga võitja-võtab-kõik turge, mille peamiseks tunnusjooneks on suurenevad kasumid.
Infotoote ? arvutiprogrammi, online-meelelahutuse või infoallika ? saab toota ühel korral ja seejärel väga väikese või olematu lisakuluga potentsiaalselt piiramatu hulga tarbijateni levitada. Mida suurem on turg, seda suurem on kulutuste tasuvus.
Mastaapselt toodetud infotooted on ka tarbijatele väärtuslikumad. Suurima turuosaga versioon muutub standardiks, seda on kõige lihtsam kasutada, sellele on kõige lihtsam tuge leida ja see töötab kõige paremini teiste toodetega.
Nõusolekuturunduses, mis domineeris tootjate mastaabisäästu ja tarbijate mitmekülgsussäästu üle, sai firma, mis turu jagamisel oli esimene, peaaegu ületamatu eelise. Kui selle konkurendid ei võtnud tarvitusele erakordseid ja erakordselt kulukaid abinõusid (nagu Microsoft võttis oma internetibrauserite tururivaali Netscape?i suhtes, proovides õnne oma Internet Exploreriga ja seejärel seda tasuta jagades), lõikab esimene firma, mis domineeriva turu rajab, suurt kasumit niikaua, kuni see tööstusharu kestab.
Kuid see ei IT-revolutsiooni ainuke või isegi peamine tagajärg. Tõenäoliselt on uuendused arvuti- ja infotehnoloogiates konkurentsisõbralikud, kuna need elimineerivad vastuolud, mis minevikus andsid peaaegu igale tootjale pisut monopoolset võimu.
Minevikus võisite te võrdlevaid oste teha üksnes kauplusest kauplusesse käies. Praegu võite te kasutata www-d, et teha otsinguid, mis avaldavad iga tootja hinnad ja omadused. Firmad peavad silmapilk kohanema või hävivad protsessis.
Nõnda suurendab, mitte ei vähenda nõusolekumajandus konkurentsi enamikul turgudest. Konkurentsieelised, mis baseeruvad varasemale reputatsioonile, margitruudusele või reklaami mõjule, haihtuvad. Selle tagajärjel langeb tasuvus ja konkurents muutub kiiremaks, suuremaks, läbivamaks ja peaaegu täiuslikuks.
Tarbijad võidavad ja aktsiaomanikud kaotavad. Neid tooteid, mida suudetakse konkurentsivõimeliselt tarnida, tarnitakse väga madalate marginaalidega. Tehnoloogia tulevik on helge; firmade kasumimarginaalide tulevik, v.a need vähesed, kes on tegelikult võimelised kasutama mastaabisääste hiiglasuurte kulude tasuvuse loomiseks, on hämar.
Kas tõesti on võimalik saavutada märkimisväärset mastaabisäästu, kirjutades tarkvarapaketi, mis katab miljonite äride erinevaid nõudmisi, mis püüavad oma tegevust internetti kasutades uuendada? Kas tõesti on võimalik saavutada märkimisväärset mastaabisäästu, kasutades internetti toidukaupade kohta infot jagades?
Interneti analoogist on nõusolekuturundus ja Nasdaqi kriis lihtsalt mõistetav. Isegi Internet Explorer, millel on praegu domineeriv positsioon brauseriturul, ei ole kasumiallikas ja ei muutu selleks, v.a mõne olulise funktsioonide loomine, mida Explorer suudab pakkuda ja konkureerivad brauserid ei suuda.
Moodne arvuti- ja kommunikatsioonitehnoloogia muudavad konkureeriva toote lihtsalt liiga odavaks ja liiga lihtsalt jaotatavaks. Seega näitab Nasdaqi kriis meile, et nõusolekumajandus on tõenäolisemalt allikaks kasumimarginaalide langemisele kui suurtele püsivatele kvaasirentidele.
Autor: Lawrence H. Summers

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele