Roogu või laastu peljatakse katusele panna

Ligikaudu 10 aastat rookatuseid teinud Fine Line OÜ juhataja Erik Küla kinnitab, et saab anda töö kvaliteedile 10?15aastase garantii. Hea kvaliteediga roost valmistatud katusele võib meister tema sõnul anda kas või eluaegse garantii. Rookatuseid tegev AS Tansar EF annab tehtule garantii viieks aastaks.

Erik Küla ja restaureerimismeister Vallo Varik nimetavad võimalust roo- ja laastukatuseid põlemisvastase ainega töödelda, see aga vähendab katuste eluiga. Varik väidab, et ei tea Eestis ühtegi sellisel viisil töödeldud laastukatust, samuti eelistatakse Norras töötlemata laastukatuseid või immutatakse need tavalise tõrvaga. Küla nendib, et katuste töötlemine põlemisvastase ainega võib kujuneda suureks äriks, kui sellist töötlust nõuavad kindlustusfirmad. Töötlemiseks kasutatav Hollandi, Saksamaa ja Inglismaa tuletõrje poolt aktsepteeritud kemikaal Magma Firestop on suhteliselt kallis, kusjuures katust tuleb iga kahe aasta tagant uuesti töödelda.

Rookatuse süttimise vältimiseks soovitatakse Tansarist rookatus isoleerida altpoolt spetsiaalse konstruktsiooniga, sest Magma kaitseb süttimise eest vaid katuse pealmist pinda. Samas pole roo- ja laastukatuse süttimise ohtu kevadel, sügisel ega ka talvel, kuna looduslik katusekattematerjal sisaldab sademeterohkel perioodil piisavalt niiskust.

Looduslikest katusekattematerjalidest vastupidavaim on kahtlemata kivi. OÜ Kivi Projekt juhataja Kaido Kivi ütleb, et kivikatust küsitakse tema käest vähemalt üks-kaks korda aastas. ?Ma küll pean tunnistama, et pole veel ühtegi ruutmeetrit looduslikku kivikatust müünud,? täpsustab Kivi, ehkki hiljuti uuriti ettevõtte materjalivalikut Alatskivi mõisa kivikatuse restaureerimiseks.

Et Eestis oleks katustel kasutatud kohaliku päritoluga kiltkivi, ei julge Kivi ega Eesti Paeliidu juhatuse liige Kalju Metsamägi väita. Metsamägi pakub, et tõenäoliselt toodi Eesti kirikute ja mõisate katusekattematerjal Inglismaalt või Saksamaalt. Mendali ja Kivi Projekti pakutav kvartsiit erineb kiltkivist eelkõige värvi poolest, aga ka tugevuselt.

Kvartsiit kujutab endast moondekivimit, mis võrreldes vett imava paekiviga ei idane, mädane, paisu ega tõmbu kokku. Mendali juhataja Mati Müürisepp väidab, et kvartsiitkivist katus peab vastu ka 700 aastat, ületades eluealt puidust kandekonstruktsiooni.

Metsamägi teab rääkida, et Eestis on katusekattematerjalina kasutatud ka paekivi, seda eelkõige väiksematel hoonetel. Paest katuseid on rohkelt Eestile lähedal asuval Gotlandi saarel. Paekivi annab tugevuselt võrrelda kiltkiviga, sest mõlemad on settekivimid. Metsamägi kõrvutab paekivi betoonkatusekiviga, ennustades esimesest materjalist katusele sama pikka ehk 100aastast eluiga. Kui aga paeplaat on murtud õigest kihist, peab katus vastu ka 300?500 aastat.

Muru- ja mätaskatus on iseloomult kaks üsna erinevat asja. Esimene neist on tööstuslikult rajatav, mis võimaldab katuse paigaldada kiiresti ja katta suuri pindu. Katuse tegemisel kasutatakse spetsiaalseid materjale, mis niiskuse isoleerivad ja huumuse katusel paigal hoiavad. Sellistele katustele muru külvatakse. Kasutatakse ka alvari (loopealse) taimestikku, mis taastab end ise ning seda ei pea isegi hooldama ega niitma.