SLÕL: Inimeste taskust võetakse vägisi 450 miljonit krooni

?Selle seadusega võetakse inimeste taskust ligi 450 miljonit krooni,? ütles nördinud Eesti Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Margarita Tuch SL Õhtulehele.

?Uue seaduse järgi peame rohkem maksma ja ei saa selle eest midagi juurde. Arstiabi kvaliteedi paranemine ei ole tagatud. Ka hakkame vähem tagasi saama haigushüvitistena,? selgitab seepeale Margarita Tuch. Ta teab, et ametiühingute arvestuste kohaselt võtab uus seadus inimeste rahakotist 450-500 miljonit aastas. See võrdub ravikindlustusmaksu 1,2protsendilise suurendamisega. Maksma hakkavad aga mitte tööandjad, vaid kõik töövõtjad.

Tuchi sõnul pole eelnõuga nõus ei töötajad ega ka tööandjad.

Margarita Tuch osutab, et töötajatele ja nende peredele on vaenulikkust uues seaduseelnõus palju. Väheneb töötajate kindlustuskaitse näiteks siis, kui inimesel on tähtajaline leping, mis kestab vähem kui kuu aega. Tööandja maksab küll sotsiaalmaksu, aga ravikindlustust inimene ei saa.

Hullem on see, et väheneb haiguspäevade arv, mille eest töötaja saab hüvitist. Praegu maksatakse hüvitist haiguslehe vormistamisele järgnevast päevast, eelnõu aga lubab raha anda alles alates kolmandast päevast. Ametiühingud lootsid, et ehk võtavad tööandjad selle ühe kaduva päeva maksmise enda hooleks, aga seda ei juhtunud - töövõtjate soov tõrjuti külmalt tagasi.

?Inimese sissetulek väheneb kahepäevase omavastutuse puhul rohkem kui kuus protsenti,? ütleb Tuch. Kuid suurenevad ka visiiditasud ning voodipäevatasud. Eriarstivisiiditasu ja kojukutse hakkab maksma 50 krooni, alates kümnendast haiglapäevast tuleb inimesel endal maksta 25 krooni. Sellest rahast on vabastatud vaid lapsed ja intensiivravipatsiendid.

?See rahanõudmine lööb neid, kellel on väiksem sissetulek. Madalapalgalise inimese raha kulub toiduks ja esmatarbeks. Sealt ei jää midagi järele. Kui sissetulek on 10 000 krooni kuus, siis on 25 krooni voodipäeva või 50 krooni koduvisiidi eest väike raha,? selgitab Tuch ja lisab, et paljud ei pruugi nüüd rahapuudusel enne eriarsti juurde minnagi, kui surm silme ees ja juba hilja aidata.