Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töö segab jalgpalli vaatamist
Ilmselt olen üks paljudest jalgpallihuvilistest, kes viimase nädala jooksul on sunnitud tõdema, et töö segab jalgpalli vaatamist. Sellegipoolest on jalgpalli MM vutifännide suur pidu ja olgu tervitatud meie avalik-õiguslik televisioon, et meil lõunanaabrite kombel pimeduses ei tule vaevelda. Lõppude lõpuks polegi ju tähtis, kas siis jalgpall on sport või midagi rohkemat, põnev on igal juhul.
Jalgpall on maamuna kõige internatsionaalsem spordiala ja MM on rahvusliku uhkuse näitamise aeg. Avamängus käis Prantsusmaa koondise nimel väljakul kolm Prantsusmaal mängivat pallurit. Senegali eest väljas olnutest ei mängi Prantsusmaal vaid üks varuväravavaht. Prantsusmaa liiga võitis Prantsusmaa koondist, see oli tulemus. Reitingud jalgpallis on eelkõige emotsionaalsed. Seetõttu ütleme, et Portugal kaotas USA-le, aga Taani võitis Uruguaid. Ka selgetel soosikutel võib olla paremaid ja halvemaid päevi. Maailmameistriks tuleb aga ikkagi keegi ?suurtest?, kuidas ka ?väiksemad? ei pingutaks. Soosikute kategooriasse kuuluvad meeskonnad võib avavoorudes esitatu järgi jagada kaheks. Ühed on tulnud tiitlit taotlema vanale kaardiväele lootes ja teised on kas teadlikult või asjaolude sunnil koosseise uuendanud. Senini on olnud edukamad need, kus uued tegijad on andnud ka uue taseme. MM on ka staaride uuendamise aeg.
Huvitav on jälgida jalgpallikultuuride mitmekesisust ja seda ka kohtunike töös. Usun, et osa antud viledest, on teiselt mandrilt pärit jalgpallurile suureks mõistatuseks. Prantslase Henry liigutus mängus Uruguaiga oleks Euroopas tähendanud kas kollast kaarti või lihtsalt rikkumise fikseerimist. Aga mehhiklasest kohtunik saatis mehe platsilt minema.
Sportlikku võistlust kõigepealt hinnates peangi senise turniiri tippmängudeks lisaks pidulikele avamängule kohtumisi Prantsusmaa-Uruguai, Taani-Uruguai, Belgia-Jaapan ja Rootsi-Inglismaa. Nendes mängudes oli just ?seda?, miks me jalgpalli vaatame.
Hoian jätkuvalt pöialt kõigile eurooplastele ? Rootsile, Taanile ja Inglismaale kõigepealt. Aga maailmameistriks tuleb Itaalia, sest nende mängijate küpsus on parajasti selline, et kui nüüd mitte, siis millal siis.