Toome teieni tema vastuste lühiversiooni. Bill Clintoni kõne ja vastused küsimustele on kärbeteta võimalik leida reede hommikul meie võrguväljaande www.aripaev.ee avalehelt.
Te ütlesite, et USA majanduse kasv on hea ka maailma majanduse jaoks. Miks on USA majandus kasvanud kiiremini kui Euroopa oma?
Siin on mitmeid põhjusi. Esiteks, USAs toimus 1980ndatel põhjalik majanduse restruktureerimine. Teiseks, kui ma sain USA presidendiks, õnnestus meil tuua USA välja eelarvedefitsiidist. Selle tulemusena püsisid intressimäärad madalal, loodi hulgaliselt uusi töökohti ja kasvasid investeeringud erasektorisse. Kolmandaks, USA aktsiaturg kasvas nendel aastatel 3000 punktilt 12 000 punktini. Neljandaks, infotehnoloogia areng. Viiendaks, väliskaubanduse kasv. Ma arvan, et Euroopa Liit ei saavutanud nii kiirest kasvu, sest puudusid soodsad tingimused väikeettevõtete arenguks.
Mulle meeldivad Euroopas paljud asjad ja ma tahaks, et ka Ameerika töötajatel oleksid samaväärsed sotsiaalsed õigused ja puhkusevõimalused nagu Euroopa töötajatel.
Mida te soovitaksite Eestil silmas pidada liitumisel Euroopa Liiduga?
Kõik olulisem on jälgida, et Euroopa Liit tagab võrdse kohtlemise kõikide oma liikmete suhtes, sest mõnikord ei arvesta suured riigid väikestega.
Eesti juba kuulub WTOsse.
Väga oluline on ka tagada, et Euroopa Liit ei takista Eestil arendamast suhteid teiste riikidega. Jätke endale võimalus arendada oma kaubandussuhteid.
Proovige teha kõik vajalik, et EL oleks võimalikult avatud, mitte kinnine klubi.
Sama puudutab NATO laienemist. Ma loodan, et NATO esitab kutse Balti riikidele.
Mida peaksid Eesti ettevõtjad tegema, et olla edukad USA turul?
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini
Esiteks, ma arvan, et Eesti võiks kutsuda siia külla nii palju välismaalasi kui võimalik. Reklaamige ennast turismiriigina, korraldage konverentse ja tehke kõik võimalik, et siia tuleks võimalikult palju ameeriklasi, sest turismi kaudu arenevad ka ärisidemed.
Ma tean hästi, et Eesti kliima ei ole kõige sobivam turistide meelitamiseks siia terve aasta jooksul, eriti kui talvel on siin ainult neli tundi päevavalgust. Aga praegu on see maailma kõige toredam koht, kus olla.
Teiseks, analüüsige hoolikalt, milliseid tooteid või teenuseid saaksite te USA turu jaoks valmistada ja mille järele oleks seal nõudlust. Rääkige nende ettevõtjatega, kes juba seal tegutsevad. Eesti kõige suuremaks probleemiks on väiksus ja kaugus Ameerika turust.
USAs on palju ärimehi, kes tahaksid teha äri Ida-Euroopas, kuid kes kardavad seda piirkonda, sest neil on vähe informatsiooni.
Millist brändi soovitaksite teie Eestile?
Olen olnud siin ainult 24 tundi, aga ma olen selle üle natuke mõelnud. Eesti võiks tutvustada ennast kui Põhja-Euroopa värav maailma ja värav tulevikku. Kasutage ära oma sadamaid, positsiooni ja edukust.
Te ütlesite oma kõnes, et saja aasta pärast ei pruugi USA olla maailmas juhtiv riik. Millised riigid võivad teie arvates hakata USAga konkureerima nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sõjaliselt?
Alates Berliini müüri langemisest on USA olnud majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt tugevam kui teised riigid. Ma loodan, et tulevikus saame rääkida globaalsest partnerlusest, kus koostööd teevad mitmed majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt võimsad riigid ja kus ükski nendest ei domineeri. Usun, et ka 50 aasta pärast on USA majanduslikult võimas 400 miljoni elanikuga riik, kuid ma arvan, et selleks ajaks on Hiina, India ja Euroopa Liit saavutanud sama suure majandusliku tugevuse.
Mida peaks Eesti noored tegema, et rohkem õppida, areneda ja olla konkurentsivõimelisemad?
Teil on juba hea haridussüsteem ja interneti kasutamise poolest olete juba maailma juhtivate riikide hulgas. Usun, et teid aitaks see, kui teil oleks võimalik saata nii palju oma üliõpilasi välismaale õppima kui võimalik. Kui te tahate olla värav maailma ja tulevikku, siis tehke kõik, et võimalikult paljud noored astuksid ülikooli ja saaksid õppida mõne aasta välismaal. Selle tulemusena saaksite endale palju noori kaasmaalasi, kes räägiksid erinevaid maailma keeli ja kellel oleks maailmas palju isiklikke kontakte.
Loomulikult saab tänapäeval suhelda ka interneti kaudu, kuid see ei asenda kogemust, mida noored saavad, elades mõnes muus kultuuris ja mõne teise rahva seas. Miks ei võiks see olla teie rahvuslik poliitika?
Te võrdlesite oma kõnes Euroopa Liitu ja USAd. Kuidas teie arvates muutuvad USA ja Hiina suhted, milline on Hiina tulevikus?
Kui ma sain USA presidendiks, olid USA?Hiina suhted Tjan-?ani intsidendi pärast väga teravad. Me pidime midagi tegema. Meil oli valida, kas isoleerida Hiina muust maailmast või integreerida ta sellesse. Ma jõudsin järeldusele, et Hiinat endaga kaasa kutsudes on meil rohkem võimalusi tagada selle normaalne areng. Pikka aega kahtlustasid Hiina juhid, et USA tegelik eesmärk on Hiinat takistada, mitte aidata tal areneda. Ma loodan, et minu ametiaja lõpuks suutsime me veenda Hiina juhte selles, et tahame teha nendega koostööd.
Teie ametiaja jooksul oli USAs riigi ajaloo pikim kasvuperiood. Mis oli selle põhjuseks?
Arvan, et lühivastus on see, et me lõime oma majandusele tugeva vundamendi ja olime maailmale avatud. See, et suutsime eelarvedefitsiidi muuta ülejäägiks, aitas vähendada intressimäärasid ja suurendada investeeringuid majandusse. Ma arvan, et ükski USA president viimase 40 või 50 aasta jooksul ei ole toetanud vabakaubandust rohkem kui mina. See kõik võimaldas USA majandusel kasvada, ilma et me oleksime pidanud muretsema inflatsiooni pärast.
Arvan, et väga oluline oli see, et meil oli hea koostöö keskpangaga, mis paneb paika intressimäärasid. Tahaksin rõhutada keskpanga poliitika tähtsust. Ma saan aru, et Eestis on valitsus kohustatud tagama tasakaalustatud eelarve. See on väga positiivne. Pole oluline, kas valitsused on tsentrist vasakul või paremal, sest niikaua, kui nad järgivad konservatiivset rahapoliitikat, on kõik korras.
Kui murettekitavaks hindate asjaolu, et ameeriklased säästavad väga vähe?
On õige, et ameeriklased säästavad vähe ja et USA majandus kasvab peamiselt laenamise ja tarbimise arvel. Aga see ei ole kogu tõde: näiteks on kaks kolmandikku ameeriklastest oma eluaseme omanikud. Lisaks sellele kantakse osa inimeste töötasust kohustuslikku pensionireservi.
Mulle teeb suurt muret, et USA majandus kasvab praegu peamiselt tarbimise najal. Olin väga selle vastu, kui eelmisel aastal otsustas valitsus tagastada ameeriklastele osa nende tasutud maksudest, sest suur osa sellest rahast läks sellistele nagu mina, kes on suhteliselt heal järjel. Isiklikult mina ei vaja selliseid tagasimakseid, vaid tahan, et minu maksudollarid läheks ühiskonna ja majanduse tugevdamiseks.
Miks USA-l ebaõnnestus plaan panna kokku rahvusvaheline terrorismivastane koalitsioon?
Esiteks ma arvan, et küsimus oli detailides, mitte üldistes põhimõtetes. Ma usun, et kõik maailma rahvad tahavad rahu, aga hoopis teine küsimus on see, kas nad on valmis tegema selleks kõik mis vaja. Ma toetasin otsust viia USA sõjavägi Afganistani ja säilitada seda seal niikaua, kuni al Qaeda võrgustik on likvideeritud.
Kui esimene lennuk 11. septembril tabas WTC hoonet, viibisin ma Austraalias. Mulle helistati Valgest Majast ja me rääkisime ka siis, kui lennuk rammis teist torni. Sel hetkel ütlesin ma, et rünnaku taga on bin Laden.
Ma võin öelda, et USA presidendina tegin ma kõik selleks, et selliseid intsidente vältida. Ma loodan, et ka teie teete kõik selleks. Üks on selge ? kui me tahame juhtida rahvusvahelist koalitsiooni ja selles kokku leppida, tuleb see hästi läbi mõelda ja selgitada. See on maailma tuleviku küsimus.
Muuseas oleks Eesti terroristide jaoks suurepärane sihtmärk. Teie piir on suhteliselt vaba ja siin käib palju eri rahvusest turiste. Jalutasin eile teie kaunis vanalinnas ja nautisin ilusat õhtupoolikut. Uskuge mind, te ei taha elada maailmas, kus te ei tunne ennast turvaliselt, kus vabaõhukontserti kuulama minnes peate arvestama võimalusega, et mõni hull lõhkab seal pommi, sest talle ei meeldi globaalne majandus ja ta otsustab rünnata Eestit, sest Eesti on saavutanud suurt majandusedu tänu globaalsele majandusele.
Autor: ÄP
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini