Rahanduministeerium: jooksevkonto defitsiidi kasvus süüdi kaubandusbilanss

Impordis algas languse vähenemine kiiremini ja suuremas ulatuses kui ekspordis, seda peamiselt tänu asjaolule, et väliskaubanduse taastumisel tekib kõigepealt tooraine vajadus, mis toob kaasa impordi suurenemise. Hiljem kasvab ka ekspordi maht, märgib rahandusministeerium oma kommentaaris.

Jooksevkonto defitsiit moodustas I kvartalis oodatavast SKTst ca 15%. Eelmine aasta samal ajal oli defitsiit märksa väiksem, ulatudes 7,8%ni SKTst.

Jooksevkonto defitsiidi märgatavat suurenemist käesoleva aasta esimeses kvartalis võis prognoosida juba Eesti Panga poolt avaldatavate kuuliste maksebilansside põhjal. Defitsiit tuleneb nii kaubandus-, teenuste-, kui tulude bilansi osas toimunud arengutest.

Kaubandusbilansi defitsiit moodustas I kvartalis ca 17% oodatavast SKPst, mis on suurem kui 2001. aasta I kvartalis. Edaspidi võib oodata kaubandusbilansi defitsiidi vähest alanemist, kuna eeldatavasti toimub ka ekspordi osas tugevam taastumine.

Teenuste bilansi osas toimus käesoleva aasta I kvartalis ülejäägi vähenemine. Vähesel määral on ülejääk alanenud mitmete teenuste osas sh transpordi ja reisiteenuste osas. Suurim muutus toimus aga ehitusteenuste osas - Eesti ehitusettevõtted on oma teenust märksa vähem välja müünud kui 2001. aastal samal ajal. Seda võib seostada ebasoodsama majanduskliimaga ja väiksema välisnõudlusega. Samal ajal on aga rohkem sisse ostetud välismaiste ehitusettevõtete teenust.

Suurim kasv on toimunud transporditeenuste osas - eksport kasvas 42%, import 74,6%. Peamiselt on see tingitud asjaolust, et eelmisel aastal oli I kvartalis transpordisektoris madalseis. Teenuste bilansi ülejääk moodustas I kvartalis ca 6% oodatavast SKPst, mis on väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Teenuste bilansi osas võib edaspidi oodata ülejäägi suurenemist, kuna seoses väliskeskkonna paranemisega kasvab ka nõudlus teenuste järele.

Tulude bilansi osas on jätkunud tugev väljavool. Suure osa sellest moodustavad ootuspäraselt reinvesteeritud tulud. Tegemist on positiivse nähtusega, kuna raha väljavoolu tegelikkuses ei toimu - reinvesteeritud tulude väljavool jooksevkonto osas kajastub sissevooluna finantskontol. Sisuliselt on tegemist lihtsalt jätkuvate investeeringutega Eesti majandusse.

Otseste välisinvesteeringute sissevool jätkus kõrgel tasemel - 2,1 mld krooni, mis jääb ligemale miljardiga alla 2001. aasta alguse tulemusele, kuid siis andis olulise osa investeeringust Tallinna Vee müük. Väliskapitaliga ettevõtete investeeringud moodustasid poole otseinvesteeringute sissevoolust ehk mahult võrreldav eelneva aasta tulemusega. Ülejäänu jagunes peaaegu võrdselt aktsiakapitali ja laenukapitali vahel.

Majandussektoritest eelistati finantsvahendust ning transpordi, laonduse ja side valdkonda. Kuigi otseinvesteeringute sissevool püsib ka järgnevatel kvartalitel kõrge, peaks ootuste kohaselt otseinvesteeringute maht käesoleval aastal eelneva aasta numbrile alla jääma.

Kohalikud ettevõtted investeerisid riigist välja eelneva aastaga samas mahus (0,3 mld krooni). Peaaegu pool kapitalist investeeriti laenude kujul.

Kapitalivood portfelliinvesteeringute kujul olid miljardi krooniga negatiivsed. Põhjuseks oli erasektori ja krediidiasutuste võlaväärtpaberite nõuete suurenemine.

Muude investeeringute osas toimus kapitali sissevool 2,7 mld krooni ulatuses.