EPL: Patsient peab tervise eest senisest enam maksma

Põhiosas 1. oktoobril jõustuv seadus vahetab välja 11 aastat vana ravikindlustusseaduse, mis sotsiaalminister Siiri Oviiri sõnul toimib nii patsientide vajaduste kui ka tervishoiu võimaluste ja ootuste vastu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Oviiri väitel annavad inimeste omaosaluse suurendamine ja ravimikulude ohjamine juba 2003. aastal juurde 450?550 miljonit krooni. ?Selle võrra suureneb raviteenuste eelarve ehk sisuliselt läheb kogu see raha raviteenustele,? sõnas ta.

Rängim hoop tabab abikaasa ülalpidamisel olevat meest ja naist, kelle ravikulusid haigekassa uuest aastast kinni ei maksa. Kuni aasta lõpuni on kindlustatud kõik mittetöötavad abikaasad.

?Analüüsid ja kontrollid on näidanud, et teinekord seda positsiooni kuritarvitatakse,? ütles Oviir. ?Praegune solidaarne kindlustus kaitseb 1,3 miljonit inimest, kuid maksumaksjaid on meil 574 000. Tagajärjeks on see, et ravijärjekorrad on teinekord nii pikad, et mõni inimene ei jõuagi seda ära oodata ja lahkub enne elust.? Edaspidi on ravijärjekorrad seadusega reguleeritud. Järjekorras saab end oma rahaga ette osta juhul, kui see ei halvenda teiste haigete võimalusi, lisas Oviir.

Uus kord kindlustab arstiabiga kuni 19-aastased noored, kellele on tagatud ka tasuta hambaravi. Täiskasvanutel tuleb üldjuhul hammaste ravimine ja proteesid omast taskust kinni maksta. Edaspidi saavad kahe nädala võrra kauem hüvitist lapseootel emad.