Hansapank alandab juulist nõudmiseni hoiuste intressimäära 0,2 protsendini, püüdes optimeerimisega võita ligi kümme miljonit krooni aastas.
Majanduskasv ja elatustaseme tõus suurendab pidevalt pankades hoiustatud raha hulka, mis on aastaga suurenenud 17,5 protsenti, ligi 45 mld kroonini.
Arvelduskontodel seisev raha ehk nõudmiseni hoiused on aastaga suurenenud neljandiku võrra, 27,8 miljardi kroonini, kirjutab Postimees.
Kui seni maksavad suuremad pangad nõudmiseni hoiuste eest vaid 0,5 protsenti intressi aastas, siis Hansapank otsustas alates juulist selle küllalt väikese intressitundlikkusega raha hinda alandada veel üle kahe korra, 0,2 protsendini aastas.
Samas tõstis Hansapank nõutava arvelduskonto püsijäägi tuhandelt kroonilt 5000ni, mis on tingimuseks, et sedagi väikest preemiat oma hoiusel seisvalt rahalt teenida.
Ühispank maksab praegu arvelduskonto intressimäära 0,75 protsenti miinimumjäägilt või 0,5 protsenti keskmiselt jäägilt üle 500kroonistelt summadelt. Sampo Pank maksab 0,5 protsenti. Nii Ühispank kui ka Sampo Pank antud taset alandada ei plaani.
?Ilmselt on Hansapanga otsuse taga enese positsioneerimine ehk nad väikese rahakogusega kliente ei taha, eelistades neid, kellel on raha, mida investeerida,? kommenteeris Ühispanga jaepanganduse direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit. ?Seda kinnitab ka asjaolu, et alla 100 000 krooni ei saa Hansapangas lühiajaliselt raha hoiustada. See on meie peamine erinevus.?