Mägirattaga Eesti künkaid vallutama

Tõsine harrastussõitja Jüri Saarma on jäänud pealinna kriminogeenses keskkonnas ilma kolmest hinnalisest rattast, kuid jätkab ikkagi sõitmist. Neljas ratas on tal Kona Cinder Cone, mille võib liigitada tõsise harrastaja tippsõidukiks. Konal on Deore/LX komponendid, alumiiniumraam, amort, hind jääb 13 000?15 000 krooni vahele. Lisadena ostis Saarma spidomeetri, sadulakoti, sõidukingad, kiivri ja vajalikud sõiduriided.

Klipid ehk lukustusega pedaalid annavad Saarma sõnul sõidule väga palju juurde, nad aitavad lisaks pedaali surumisele seda ka tõsta. ?Oluliselt võidab kiirendamisel ja mäkketõusul, sest jalad töötavad vahet pidamata,? kirjeldab ta. ?Head pedaalid on isegi tähtsamad kui esiamort.?

Klipid koosnevad lukustusmehhanismist ja vastavatest kingadest. Enne sõidu alustamist peaks kindlasti jala lukustamist kuivalt harjutama, et ei tekiks kukkumisel üllatusmomenti. Triki selgekssaamisel on lukustatavad jalanõud paremad kui tavalised.

Kitsa sadulaga rattaga sõites tasub soetada pehmendusega liibuvad ratturipüksid, mis muudavad sõidumõnu veelgi suuremaks.

Suurel osal uutest ratastest on V-pidurid, mille pidurdusvõimest piisab sõiduks tagasihoidlikel mägedel. Kiiruste kasvades peaks ratta valikul pöörama tähelepanu ketaspiduritele või siis juba pneumaatilistele piduritele.

Tarviliku lisavarustusena nimetab Rattur kiivrit. ?See pole küll kohustuslik, kuid elu on kallis ning parem on ikkagi kasutada,? lausub Rattur. ?Paha ei tee sõiduprillid, sest alati lendab putukaid silma.?

Rehvide valikul peab lähtuma sõidetavast maastikust. Künklik tee nõuab kindlasti paksu mustriga kummi, kuid maantee jällegi siledat. Kasutusel on ka universaalsed kummid, mis haakuvad pinnale ainult äärtega. Talvesõiduks on võimalik muretseda naelkummid. ?Proovisime talvel mäest alla tulla ning tänu naeltele jäime püsti,? räägib Rattur. Tema sõnul võib rattaga sõita aasta läbi. Talvel tekitab probleeme metallosade roostetamine, kuid seda aitab ära hoida sagedane hooldus.

Paikasid, kus mägijalgrattaga vabal ajal sõita, Eestis leidub. Ideaalseteks sõidupaikadeks Tallinna elanikele on Pirita ja Nõmme. ?Palju on häid paiku Lahemaal, eriti Kolgaküla suusakeskuses,? teab Saarma. Eesti maastike valik on väga lai, eriti Lõuna-Eesti kandis.

Saarma sõnul saab rattaga sõites nautida loodust, aga panna ennast ka proovile. ?Sõites on hea omi mõtteid mõlgutada, sest kedagi pole segamas.? Siiski soovitab ta rattasporti harrastada koos sõpradega, sest üksinda sõit tüütab kiirelt ära.

Vaata ka: http://www.esport.ee - Eesti harrastussportlaste koduleht, kust võib leida võistluste protokolle, uudiseid ja kus saab võtta sõna foorumis. Leht ühendab Eesti sportlasi, andes asjakohast infot saabuvatest üritustest ja isegi kohalesõidujuhiseid.

Autor: Lauri Levo