Vastuvõtu vormi määrab ürituse põhjus

Protokollitöös tuleb ikka ette vigu, millele tuleks tähelepanu pöörata, kui võõrustatakse kõrgeid külalisi.

Ühe vastuvõtu korraldamine algab kõik põhjusest, ideest ja tegevuskava plaanist. Põhjus korraldada vastuvõtt suuremale külalisteringile peaks olema seotud kas firma aastapäevaga, mingi tähtsa lepingu allkirjastamise, projekti alustamise või eduka tegevusaasta lõpetamisega. Selliste ürituste puhul kutsutakse kohale tavaliselt koostööpartnerid, suuremad kliendid ja asjaosaliste asutuste esindajad. Vastuvõttude liigitamisega tehaksegi päris palju vigu ja nii võib tühja kõhuga buffet vastuvõtule kutsutu ennast üsna kibestunult tunda pokaal veini vastuvõtul.

Teine põhiline viga tehakse eriti inglisekeelsetes kutsetes piduliku lõunasöögi märkimisega. Eestlane ei ole lihtsalt harjunud sellisel kella-ajal lõunat sööma, ning seda kiputakse ikka nimetama õhtusöögiks. Kolmas reegel, mille vastu patustavad sageli nii kutsuja kui ka kutsutav ? ametlikud vastuvõtud on siiski tööasjade ajamiseks ja sinna ei minda abikaasa või kaaslasega. Samamoodi on jällegi brunch selline vastuvõtt, mis reeglina toimub kogu perele.

Jookide valikul esineb Eestis vastuvõttudel pidevalt mõningaid apse. Sageli unustatakse lauale tellida mittealkohoolseid jooke. Need peavad seal alati olema isegi siis, kui seltskonnas kõik alkoholi tarbivad.

Samuti tasuks endale selgeks teha millist alkoholi millise söögi juurde pakkuda. Tihti unustatakse, et väliskülalisele Eesti veinide või odava kange õlle pealesurumisega saab küll palju nalja, kuid külalise organismile võib pikaks ajaks halva mälestuse tekitada. Jäägu need joogid rohkem meile endile kitsamas sõpruskonnas tarbimiseks. Päevastel vastuvõttudel ja ärilõunatel tuleks hoiduda kangema alkoholi pruukimisest.

Sama valikuprintsiipi tuleb silmas pidada toitudega. Esiteks tuleb arvestada usuliste-kultuuriliste omapäradega (jehoovatunnistajad, juudid ja moslemid). Samuti näitavad kogemused, et norrakad ja islandlased ei ole eriti rõõmsad, kui neile kala pakkuda. Paljudes välisriikides kasutatakse kutsetel ärilõunale märget, et kutsutav teataks, kui ta soovib kas taime- või koschertoitu.

Väiksematel pidulikel lõunasöökidel, kui kutsuja on menüü ette tellinud ja menüüd eraldi laual ei ole, võiks peoperemees peale aperatiivi tutvustada külalistele suuliselt, mida neile söögiks-joogiks lauda serveeritakse. Samuti proovib ta alati esimesena sööki-jooki. See on vana tava, mis pärineb sellest ajast kui külalisele näidati, et söök-jook on kõigile üks ega ole mürgitatud.

Autor: Madis Morel