Valdu panevad ühinema ühised mured

<pilt#KaarmaVallavalitsus.jpg#Kaarma vallavolikogu esimees Urmas Lehtsalu (vasakul), haridus- ja kultuurinõunik Lea Kuldsepp, vallavanem Ülo Vevers ja abivallavanem Maidu Ots#200#114#0>

Ühiste eeldustena nimetas Lehtsalu valdade asumist ümber Kuressaare linna. ?Kunagi asus siin ka Kaarma suurvald, mis kattis peaaegu sama territooriumi,? sõnas ta. ?Ka polnud kummalgi vallal oma keskusi, sisuliselt oli selleks Kuressaare linn, mille servas vallamaja praegugi asub.?

Maaküsimus oli kahe valla suhete tihendamisel oluline ka seetõttu, et Saaremaa talumaad koosnesid/koosnevad lahustükkidest, mis asusid/asuvad üksteisest kaugel. ?Nii tuli maade tagasi taotlejatel käia asju ajamas nii ühes kui teises vallas,? ütles Kaarma abivallavanem Maidu Ots.

Veel nimetasid Kaarma valla ametnikud ühise eeldusena valla laste Kuressaare koolides käimist. ?See on ka loomulik, et vallast linna kooli käiakse, sest Kuressaare koolid on Eestis ühed tugevamad,? ütles valla haridus- ja kultuurinõunik Lea Kuldsepp. ?Me ei saa ega tahagi neid takistada.?

Kuressaares käib koolis umbes pool valla lastest ehk peaaegu 400 last. Kaarma vallal on kaks põhikooli ja üks algkool, kus õpib 360 last. Kuldsepa sõnul käib linna lasteaedades protsentuaalselt veelgi rohkem lapsi kui koolides.

Kolmandaks valdade ühinemise eelduseks oli printsiip kommunaalteenuste ostmisel. ?Meil polnud pärast soojaettevõtte pankrotistumist enam munitsipaalettevõtteid, ostame sooja- ja veeteenust Kuressaare ettevõtetelt. ?See tuli lõppkokkuvõttes ka odavam,? rääkis volikogu esimees Lehtsalu. ?Näiteks andis pankrotistunud munitsipaalettevõte soojust 12 tundi päevas, linna ettevõte aga 24 tundi ja sama hinnaga.?

Valdade ühinemise ettevalmistamiseks moodustati ühiseid komisjone valdade kaupa. ?Kokku oli kümme valdkonda, lisaks veel alavaldkonnad,? ütles Kaarma vallavanem Ülo Vevers. ?Lisaks kogunesid veel vabatahtlikud ja tegid ise SVOT-analüüse, ka nemad jõudsid samade järeldusteni.?

Kaarma ja Kuressaare valla ühinemisplaanide kõrval oli kavas ka ühinemine Kuressaare linnaga või Pihtla vallaga, need ühinemised jäid aga erinevatel põhjustel ära. ?Valdade ühinemine ei jää reeglina rahva tahte, vaid ametnike tahte puudumise taha,? ütles Urmas Lehtsalu. ?Keegi ei taha ju oma kindlat sissetulekut kaotada.?

Viimati avaldas Kaarma vallaga ühinemise soovi osa Pihtla Vätta piirkonna elanikest, kokku umbes 200 inimest, ajendades Kaarma valda sellesisuliseks pöördumiseks naabervalla poole. ?Meile vastati aga eitavalt ja praegu meil rohkem ühinemismõtteid pole,? ütles Lehtsalu.

Kaarma ja Kuressaare valla ühinemine sai juriidiliselt teoks pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimisi 1999. aasta sügisel.

Kaarma vallas elab tänase seisuga 4270 inimest.