• OMX Baltic−0,04%308,34
  • OMX Riga0,64%876,42
  • OMX Tallinn−0,06%2 048,15
  • OMX Vilnius0,14%1 212,11
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 100−0,93%8 704,96
  • Nikkei 225−0,84%36 985,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic−0,04%308,34
  • OMX Riga0,64%876,42
  • OMX Tallinn−0,06%2 048,15
  • OMX Vilnius0,14%1 212,11
  • S&P 500−1,61%5 844,61
  • DOW 30−1,91%41 860,44
  • Nasdaq −1,41%18 872,64
  • FTSE 100−0,93%8 704,96
  • Nikkei 225−0,84%36 985,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 26.08.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arenda kõiki müüjaid

Kui müügitööd kirjeldada müügiagendi sõnadega, siis: müügitöö on vaheldusrikas, väljakutseid pakkuv, võimaldab suhelda inimestega, meeldib, kui klient pakutuga rahule jääb, on võimalik näha töö tulemusi ja nende saavutamist mõjutada. Kui küsida sellise firma juhilt, milline üksus on tema firmas kõige olulisem, siis müügiüksus on turunduse järel teisel kohal, sest neist sõltub, kui hästi turundusstrateegiat ellu viiakse, ja agentide tööst sõltub otseselt, kui palju tuleb firmasse raha. Ja kui firma juhilt küsida, et kas müügiüksuse tööga võib rahule jääda, siis on vastus üldjuhul, et müügipersonal on meil tubli, ainult turg ja konkurendid arenevad kiiresti, mis omakorda sunnib müügimehi pidevalt arenema, et leida uusi teid ja viise, kuidas klientideni jõuda. Selleks käivad aga müügimehed koolitustel, kus nad õpivad esitlemist ja esinemist, aktiivset kontaktivõttu ja müügi sulgemist, positiivset eluhoiakut, suhtlemist jne.
On veel teist tüüpi firmasid, kus töötavad ka müüjad, ning ka neilt oodatakse head suhtumist, aktiivset kliendiga suhtlemist, lisamüügi võimaluste otsimist, firma esindamist, toodete esitlemist, tootekampaaniate läbiviimisel osalemist, motiveeritust, lojaalsust, pühendumist, positiivset eluhoiakut. Kuid kui selle firma juhi käest küsida, et kas ja kuidas ta oma müüjaid arendab ja motiveerib, siis on enamjaolt vastus ühene: koolitusele pole mõtet raha raisata ? selles töös pole mingit kunsti ja mis motiveerimine ? tal on ju töö?! Ja kui küsida selle firma müüjate käest, miks nad müügitööd teevad, siis on ka siin vastused sarnased ? inimene peab ju mingit tööd tegema, aga kohe, kui mõne parema pakkumise saame, oleme siit läinud. Nendest firmadest suuremaid külastab päevas sadu, kui mitte tuhandeid kliente ja nende firmade käibed ulatuvad päevas sadadesse tuhandetesse. Need firmad on Eesti teenindus- ja jaekaubandusfirmad ning ?müüjad? nendes firmades letiteenindajad.
Millest sellised kaks täiesti kardinaalselt erinevat suhtumist nii töötajates kui tööandjates, kuigi ametid on sarnased nii nimetuse kui ka sisu poolest?
Võrdlen ametite sisu ehk töö tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi inimese erinevatel mõjutustasanditel.
Käitumise tasand ? oskused ja teadmised, mis on seotud usalduse loomisega. See tasand on kõige enam kirjalike reeglitega reguleeritud: teenindusstandardid, klienditeeninduse eeskirjad, müügimehe käitumise abc jms, kuna selle tasandi põhjal kujuneb kliendil firmast esimene mulje ja enamasti ei soovita selle kujundamist juhuse hooleks jätta. Siiras naeratus, korrektne välimus ja kõnepruuk, viisakas ja kliendi ootustega arvestav suhtlemise viis ? loetletud oskused on eranditult vajalikud nii müügiagendile kui ka letiteenindajale. Kuid et firmas hea tulemus saavutada, on peale kirjaliku dokumendi väljaandmise vaja kirjapandu töötajatele koolituse käigus ka lahti seletada, et kõik seda üheselt mõistaks.
Näiteks ? mida tähendab meie firmas tähelepanelikkus kliendi suhtes. Koolitatud müüja teab seda ja lülitab kliendiga kohtumise ajaks mobiiltelefoni välja. Koolitamata müüja ei katkesta kliendi teenindamise ajal oma juttu kolleegiga pere sündmustest või eelmise õhtu seiklustest isegi mitte selleks, et ostu eest tänada. Tema jaoks tähelepanelikkus ongi vaid kliendile üle leti kauba ulatamine.
Mõtete ja tunnete tasand ? kõik oskused ja teadmised, mis on seotud kliendi vajaduse rahuldamisega ja/või probleemide lahendamisega: lisaks toodete/teenuste/firma tundmisele lahenduste müümise oskus, kuulamisoskus, argumenteerimisoskus, esitlemisoskus, oma mõtete ja tunnete väljendamise oskus, konflikti lahendamise oskus. Selle tasandi teadmised ja oskused tulevad paljuski müüja isiklikest kogemustest, sh ka koolitustest ja siin on tööandjal suur roll täita. Mida enam pakkuda võimalusi enesearenguks, seda väärtuslikumaks arenev töötaja firma jaoks muutub.
Sellel tasandil on kahe müüja ameti lõikes mõningaid erinevusi selles osas, mis puudutab nn lahenduse müüki, s.o kui kliendile ei pakuta mitte konkreetset toodet, vaid midagi, mida see toode talle teeb, ehk tulemust. Näiteks kliendi probleem ? kuidas pilt seina saada. Lahendused ? haamer ja nael või kruvi ja kruvikeeraja või elektritrell ja kruvi või plastikkonks jne. Müüja ülesanne on välja selgitada sellele kliendile kõige sobivam lahendusvariant ja see talle maha müüa. Kaupluse müüja roll on enam klienti teenindada tema soove täites, kuigi ka siin tuleb ette seda, et klient ootab letiteenindajalt oma probleemile lahendust ? näiteks ei oska ta lihale head marinaadi või kala kõrvale sobivat veini valida. Siin on reegel, et mida keerukam ja tehnilisem on kaupluse tegutsemise valdkond (ehitus, autondus, elekter jne), seda põhjalikumalt peab müüja teadma valdkonna erinevaid aspekte ja võimalusi ning oskama konkreetsele kliendile pakkuda sobivaima lahenduse.
Ka tunnete, eriti negatiivsete tunnete, juhtimise oskus on müüjate töös väga oluline. Pole just haruldane, et konfliktiolukorras saame kliendina osa müüja pahameelest lihtsalt seeläbi, et hääletoon, millega kliendi poole pöördutakse, on vihane ja järsk.
Koolitatud müüja teab, et kui klient on vihane, siis tähendab see seda, et ta tunneb end petetuna ja on valmis oma õiguste eest võitlema. Nii laseb ta kliendil võitjana lahingust väljuda, sest ta teab, et müüja eesmärk on säilitada klient, mitte tõestada, kummal on õigus.
Väärtused ja hoiakud ? müügitöö kontekstis pole sellel tasandil tingida võimalik: ausus, lojaalsus, positiivsus, sõnapidamine, vastutus, paindlikkus, austus ja lugupidamine iseenda ja teiste vastu. Selle tasandi mõjutamine on kõige keerulisem nii inimese enda kui ka tööandja jaoks. Kui kahe eelmise tasandiga seotud oskusi on võimalik nii kogemuste ja teadmiste abil arendada ja treenida kui ka reaalsetes töösituatsioonides nende kasutamist jälgida, siis see tasand on fundamentaalne, täiskasvanud inimesel välja arenenud ja sügavalt isiklik valik. Sellest tasandist sõltub ka otseselt, kui palju kahe eelmise tasandi mõjutamiseks antud teadmistest ja oskustest reaalses elus rakendub. Näiteks positiivsus ? valida alati positiivne eluhoiak, isegi siis, kui on probleemid ja naeratamine näib võimatu. Kui seda valikut aga teadlikult mitte teha, siis kõrvaltvaataja näeb tujukust, oma emotsioonide väljavalamist teiste peale, hoolimatust, intrigeerimist.
Siit leiame ka vastuse küsimusele, miks on mõned müüjad palju motiveeritumad kui teised, kuigi töö, mida nad teevad, ja teadmised ja oskused, mida tööks vaja läheb, on üsna sarnased. Kõik saab alguse tööandja ja organisatsiooni hoiakust. Kui tööandja ei vali oma hoiakuks arengut ja arendamist, siis töötajad, kes sellest huvitatud on, lahkuvad. Teenindajad, kes on saanud korraliku erialase koolituse, jäävad oma töökohale kauemaks püsima, sest töö pakub neile rahuldust.
Uurimused on näidanud, et töökohal ametlikult koolitatud inimesed on aasta pärast 30 protsenti produktiivsemad kui väljaõppeta töötajad (Bishop, 1989). Siit jõuame mõjutustasandi neljandale astmele ehk vajaduste astmele. Kõik inimesed, sh ka müüjad teevad tööd selleks, et oma vajadusi rahuldada ? kõige elementaarsematest kuni eneseteostuse vajaduseni välja. Ning kui arenemisvõimalused, mida pakub töökoht, aitavad inimesel rahuldada oma vajadusi uuel ja paremal viisil, siis see on mootor, mis paneb teda tööle, mis tekitab motivatsiooni ja vajadust pingutada enam. Firma ei saa töötajat motiveerida ? seda saab teha ainult töötaja ise. Küll saab aga organisatsioonis luua motiveeriva töökeskkonna ja ainuüksi teadmine, et firma toetab enesetäiendamist, motiveerib töötajaid.
Paljudes tootmis- ja hulgimüügifirmades on mõistetud hea kliendisuhte tähtsust ning selle saavutamise nimel tegeletakse müügipersonali arendamisega pidevalt. Samas, kui kuulata reklaame, siis teenindus- ja kaubandusorganisatsioonid on siiani rõhuasetuselt väga toote- ja hinnakesksed. See, mida klient inimesena saab, selgub kohapeal. Alandatud hinnad, asukoht, kaubad, teenused tõmbavad kliente ligi ainult ühe korra, kuid teist või kolmandat korda tulevad nad tagasi tänu heale teenindamisele.
Ka Eesti on jõudmas sellisele tasemele, kus kliendid üha enam väärtustavad head teenindust. Halba teenindust märgatakse kiiresti, sest see on peamine, mis eristab ühte konkureerivat firmat teisest. Teenindus- ning jaemüügifirmade valik on see, kas nad müügipersonali arendades loovad teenindusest konkurentsieelise või mitte.
Autor: Anu Õun

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele