Deflatsiooni ajal hoia raha

Lugesin hiljuti Robert Prechteri raamatut ?Conquer the Crash ? you can survive and prosper in a deflationary depression?. Püüan lühidalt anda edasi ideed, kuidas selles USAs tekkida võivas deflatsioo-nilises maailmas raha paigutada.

Robert Prechter ennustab USAs suurt deflatsioonilist majanduse ja finantsturgude krahhi. Krahh peaks raamatu autori prognooside kohaselt tulema mitmesaja aasta võimsaim, kuna üks pika aja majanduse ja aktsiaturu tõusutsükkel on läbi saanud.

Deflatsiooni ja krahhi tulek pole kindel. Raamatu autor palub raamatus vabandust, kui ta peaks eksima. Aktsiaturu tõusu korral on kaotatud võimalik tulu, krahhi puhul on raha alles.

Soovitatakse jätta mittevajalikud asjad odavuse tõttu ostmata. Asjad lähevad tõenäoliselt odavamaks.

Tõenäolised on suuremate pankade pankrotid ? inimesed peaksid hoidma raha väiksemates pankades ja sularahana. Suured pangad on ohtlikumad seoses suurte derivatiiviport-fellidega.

Tähtis on säilitada raskel ajal optimismi. Valmistu osalema järgmisel peamisel tõusutrendil. Naerata, sest sa ei hüppa aknast alla ? valmistudes kriisiks, valmistud võimalusteks.

Deflatsioon on inflatsiooni vastand. Inflatsioon on raha ja krediidi hulga kasv pakutavate kaupade hulga suhtes. Inflatsiooni tagajärjeks on kaupade hinna tõus ja raha odavnemine. Deflatsioon on raha ja krediidi hulga kahanemine pakutavate kaupade hulga suhtes. Deflatsiooni tagajärjeks on kaupade hinnalangus ja raha väärtuse tõus.

Inflatsioon kannab laenuandjate ostujõu laenuvõtjatele. Deflatsioon kannab laenuvõtjate ostujõu laenuandjatele. Deflatsioon seab väga raskesse olukorda laenuvõtjad, kes peavad laenude eest tasuma kallima rahaga. Tarbimise kahanemine vähendab firmade võimet kujundada toodete hinda, seda hakkavad mõjutama rohkem tarbijad. Deflatsioon toob kaasa likviidsuslõksu.

Miks peaks USAs deflatsioon just nüüd tulema? Aktsiad on ülikõrgelt hinnatud ja USA valitsus, firmad ning kodumajapidamised on rekordilise võlakoormuse all kannatamas.

USA võlakoormus on kasvanud 2001. aasta lõpuks 29,5 triljonile dollarile ehk kolmekordse aastase majanduse kogutoodanguni. See number ei sisalda valitsuse garantiisid nagu hoiusekindlustus, rahastamata sotsiaalkindlustuse kohustusi, mis võivad lisada sellele numbrile veel 20 triljonit dollarit . 1949. aastaga võrreldes on laenujääk tõusnud sajakordseks.

Suur osa laenudest on ise mittelikvideeruvad. Iselikvideeruvaks krediidiks loetakse tootmiseks võetud laene, mis makstakse tagasi suhteliselt lühikese aja jooksul toodangu müügist saadava raha arvelt. Sellised laenud lisavad majandusele lisaväärtust. Ise mittelikvideeruvad laenud pole seotud tootmisega ja jäävad majandust koormama. Kui tarbija ostab auto, maja või spekuleerib aktsiaturul laenu abil, ei too see endaga kaasa laenu abil tootmist. Sellise laenu intressimaksed tulevad mingi muu tulu arvelt. Sellised laenud on alati produktiivsust kahandavad, kuna nad lisavad majandusele kulu, mitte väärtust. Ameerikas domineerivad just viimati nimetatud laenud.