Eesti IT-lahendused Gartneri kõveral

Kõik Eestis pakutavad tehnoloogiad on võimalik paigutada mingisse punkti kõveral, mida tuntakse Gartneri kõverana.

Selle üks telg on nähtavus, silmapaistvus tehnoloogiaturul ja teine telg on aeg. Gartneri kõver jagatakse tsükliteks. Esimeses tsüklis on järjekordne uus tehnoloogia kitsa ringi spetsialistide usk, kuid see jõuab sealt ringist välja, kui selle tehnoloogiaga on seotud riskikapitalituru võtmeisikud. Teises tsüklis jõuab see tehnoloogia faasi, mida võib nimetada avalikuks hüsteeriaks, kus kõik räägivad sellest. Kolmas tsükkel on kiire pettumus. Osa uusi tehnoloogiaid kukub pettumuse punktis Gartneri kõveralt välja. Mõned tehnoloogiad jõuavad langusest neljandasse tsüklisse ehk esmajuurutusse, sest keegi hakkab selles nägema konkurentsieelist või kliendile väärtust loovat lahendust. Viiendas tsüklis asi stabiliseerub ja võetakse kasutusse.

Paigutan Gartneri teljele kümme Eestis tähelepanu all olevat tehnilist lahendust. Igaüks on erineva turumahu ja arengutempoga. Minu joonis on äärmiselt subjektiivne ning olulisem oleks IT-juhtidel ja -firmadel mõelda sellele, kuhu paigutuvad sellel teljel nende kasutatavad või pakutavad tehnoloogiad. Eestis ei ole minu arvates esile toomist väärivaid tehnoloogiaid, mis on esimeses ehk nn patsiga poiste tsüklis, st kitsa kildkonna käes. Või kui on selliseid tehnoloogiaid, nt biomeetria, siis pole nad IT-turul praegu olulised.

CRM hakkab vaikselt käima minema ja paljuski tänu Microsoftile, kes on sellele turule tulemas. Kui nad CRMi oma turundusmasinaga ja partnerite abil ka müüma hakkavad, küll siis läheb asi ülesmäge.

WiFi on jõudnud sügavikust välja ja saanud laiatarbetehnoloogiaks. Kindlasti on Eestis vähemalt kaks telekomifirmat, kes keeravad WiFi omale mingil viisil ka tulutoovaks kassavooks.

GPRS hakkab ka vaatamata raskustele jõudma punkti, kus seda juba kasutatakse.

E-kaubandus on vaikselt oma sügavikust välja tulnud ja liigub rahulikult edasi. Turul on ettevõtetevahelisi juurutusi ja ka lõppkasutajale suunatud teenuseid.

XMLi ka enam ei puhuta mõttetult üles ega ole see ka enam pettumuse sügavikus, vaid lihtsalt kasutatakse.

CM- ehk kaabelmodemite ja DSL-tehnoloogia toimimisse ei usutud veel kolm aastat tagasi ja nad olid hüsteeriliselt üles haibitud neli-viis aastat tagasi, kuid täna on mõlemad Eestis edukalt olemas.

Autor: Linnar Viik