Sampo Pension 50 on mõeldud inimestele, kes soovivad riigipensionile lisa koguda pensionifondi kaudu, mis võib ajalooliselt kõige tootlikumasse varaklassi ? aktsiatesse ? paigutada vara maksimaalsel määral, mida seadus lubab, ehk kuni pool.
Vähemalt pool fondist või rohkem (kui me aktsiaturgudel piisavalt põhjendatud investeerimisvõimalusi ei näe) paigutatakse turvaliselt intressiinstrumentidesse.
Võrdluses kahe ülejäänud Sampo kogumispensionifondiga on Sampo Pension 50 kahtlemata kõige äkilisem. Sampo Pension Intress, mis investeerib üksnes intressiinstrumentidesse, on neist kolmest kõige madalama riskiga ja tema osak kõigub vähe, kuid ka tootlus jääb seetõttu tagasihoidlikuks. Sampo Pension 25 sisaldab küll kuni 25 aktsiaid, kuid Sampo Pension 50 tootlus pikas perspektiivis tõenäoliselt ületab kaks korda suurema aktsiate osakaalu tõttu selle fondi tootluse. Suurema tootluse nimel tuleb investoritel muidugi valmis olla ka osaku väärtuse suuremaks kõikumiseks.
Sampo Pension 50 fondi eesmärk on osaku väärtuse kiirem kasv, kui on inflatsioon Eestis, et tagada pensionipõlve mõnusamaks veetmiseks kogutavate varade reaalne kasv.
Aktsiainvesteeringute puhul peetakse oluliseks riskide globaalset hajutamist, jälgides samas, et riskide liigne hajutamine ei tooks kaasa tootluse vähenemise.
Fondi aktsiainvesteeringuteks mõeldud rahast ligi pool paigutatakse arenenud, eelkõige Lääne-Euroopa ja USA turgudele. Instrumentidest on põhirõhk laiapõhjalistel, kõiki sektoreid sisaldavatel indeksiaktsiatel ja investeerimisfondidel, mille eesmärk on selliste aktsiaindeksite tootluse ületamine.
Teine pool aktsiainvesteeringutest paigutatakse arenevatele turgudele, eelkõige Euroopa Liidu kandidaatriikide, sh Eesti, ettevõtete aktsiatesse. Soovime seda poolt võimalikult aktiivselt juhtida ning seeläbi neil Lääne turgudest märksa ebaefektiivsematel aktsiaturgudel avanevaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Usume, et isegi kui globaalne majanduskasv osutub lähiaastatel pettumuseks, leidub neil turgudel soodsaid investeerimisvõimalusi tänu käimasolevale konvergentsiprotsessile Lääne-Euroopaga ning võimalike ettevõtete ühinemiste ning ülevõtmiste tõttu.
Fondi võlapaberite portfelli koostamisel peame eelkõige oluliseks kõrget kvaliteeti, st eelistame madalat emitendi krediidiriski.
Valdav osa võlakirjainvesteeringutest paigutatakse Lääne-Euroopa riikide võlakirjadesse. Teise olulise osa moodustavad Lääne-Euroopa suurettevõtete võlakirjad ja kolmanda tähtsama grupi Balti riikide ja ettevõtete võlakirjad.
Enamik võlakirjainvesteeringutest peab kandma investeerimisjärgu reitingut (reitinguagentuuri Moody?s järgi minimaalselt Baa3, Standard & Poor?si järgi minimaalselt BBB).
Investeerimisreitingust madalama või ilma reitinguta välisemitentide investeeringuid võib fondis olla kuni 30 fondi paigutustest. Reitingu olemasolu nõue ei kehti Eesti Vabariigi, Eesti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning Euroopa majanduspiirkonna ja OECD riikide poolt emiteeritud võlakirjade kohta.
Autor: Alo Kullamaa