Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unistused on tõeks saanud

    Praegu on läänesuunalise tootmise maht juba peaaegu võrdne idasuunalisega. Koostöö arenemine General Motorsiga oli Normale nii väljakutse kui ka motivatsiooni küsimus. Tuli tõestada, et Norma suudab Lääne autotööstusele otse teha tooteid ja olla konkurentsivõimeline. ?See oli rahvale kõva motivaator,? kinnitab Siimon.
    Kui praegu töötab juba ka AvtoVAZ ise ning nõuab ka koostööpartneritelt ISO standarditest kinnipidamist, siis aastal 1992 oli olukord veel teine. Lääne autotööstuses polnud Normale harjumuspärast varu, seega tuli kõik kohale saata täpselt õigel ajal, vastasel juhul oleks koostööpartneri tehas lihtsalt seisma jäänud. Igas töölõigus muutus ülitähtsaks oma instruktsioonide õigeaegne ja täpne täitmine.
    ?Paljud olid arvamusel, et tervet Normat ei suudeta Lääne tasemele viia ja et inimesed ei lähe sellega kaasa,? märgib Siimon. Suurt personalivahetust ei tulnud siiski üheski osakonnas läbi viia, sest enamik õppis uute kvaliteedinõuete järgi töötama.
    Kui rääkida ettevõtte edukusest üldisemalt, siis on Siimoni sõnul kõige olulisem järjepidevuse saavutamine. ?Kõik räägivad alati kasvust selles mõttes, et saada uusi kliente, uusi turge, uusi tooteid,? ütleb Siimon, ?mina näen, et enne tuleks tähelepanu pöörata olemasolevatele klientidele, turgudele jne ning alles seejärel uutele.?
    Ka Norma turundus- ja arendusdirektor Peeter Tibbo rõhutab stabiilse kasvu tähtsust: ?Oluline on kindlustunne nii oma klientidele kui ka töötajatele.? Kliendid peavad olema kindlad, et kui aeg läheb edasi ning tehnika ja nende nõudmised arenevad, on Norma pigem klientidest ees, mitte ei hakka liigutama alles siis, kui kliendil seda vaja on. Kui töötajatele tagatakse kindlus, siis on võimalik valida endale selline personal, kellega on võimalik ülesandeid täide viia, märgib Tibbo.
    Klientide rahulolu saab määrata kvaliteedisüsteemide abil. Norma oli üks esimesi firmasid, kes Eestis juurutas ISO kvaliteedisüsteemi ning päris esimene, kes juurutas QS-9000 kvaliteedisüsteemi, mis on Peeter Tibbo sõnul ISOst natuke kõrgem aste.
    QSi ja ISO vahe on see, et QSi kaudu üritatakse elimineerida mittevajalikud tegevused. Kliendile annab see kindlustunde, et ettevõttes tehakse vaid seda, mis on vajalik toote jaoks. QS tuli ettevõttesse kliendi, General Motorsi nõudel, aga hiljem mõisteti ka Normas, kuivõrd see aitab ettevõtte kogu juhtimisstruktuuri ja ettevõttesiseseid protsesse paremini juhtida. QS aitab jälgida kõiki toiminguid alates kliendi tellimuse saamisest ja selle käsitlemisest kuni konkreetse toote stantsimiseni, karastamiseni jne.
    Kuna ISO oli ettevõttes juba varem, oli n-ö vundament üsna hea ning QSi tulekuga olulisi muutusi ei toimunud.
    Suure nõukogudeaegse ettevõtte ?keeramine? lääneeuroopalikuks oli väga kallis, aga nüüdseks on see protsess enam-vähem lõppenud, tõdeb Peep Siimon. Paljudes lõikudes on oma grupi firmadest isegi ette jõutud. Peeter Tibbo sõnul võib seda võrrelda Eesti panganduse või mobiilside arenguga, kus mõned etapid sai võrreldes arenenud riikidega vahele jätta.
    Norma-taolise suhteliselt pikkade traditsioonide ja Eesti mõistes suhteliselt suure ettevõtte juures on Peeter Tibbo hinnangul oluline teatav konservatiivsus. ?Ei tohi väga palju tõmmelda ja minna kaasa igasuguste moehullustega,? kinnitab Tibbo. Näiteks toob ta IT-buumi: ?Kõik tormasid, et teha omale igasuguseid võrgulahendusi ja minna kübermaailma.? See ei tähenda, et Norma uusi lahendusi välistaks, ka näiteks interneti abi on tehingute läbiviimisel kasutama hakatud. ?Kui me praegu vaatame, kui palju tuleb näiteks autode ohutussüsteemidesse elektroonikat ja teisi päris uusi asju, siis areng on olnud päris suur,? kirjeldab Tibbo vajadust käia ajaga kaasas.
    Töötajate motivatsiooni tõstmiseks on Normas viimasel ajal suurt tähelepanu pööratud töötingimuste parandamisele, samuti enesearendamise võimalustele. Kui neile lisada konkurentsivõimeline palk ja kindlus tuleviku ees, siis ongi Norma töötajate peamised motivaatorid üles loetud.
    Viimastel aastatel on Normas oluliselt suurenenud nende töökohtade arv, kus tuleb osata inglise keelt. Rootsis on koolitust saanud juba mitukümmend Norma töötajat.
    Uue ja koolitatud personali vajaduse on Norma jaoks lahendanud soodne olukord tööjõuturul, nt elektroonika allhangete vähenemine Eestis tõi Normasse kümneid uusi töötajaid.
    Kuna idasuunaline tootmine on jätkunud, ei pidanud Norma keelenõuete tõttu töötajaid koondama, vaid sai võtta uutele töökohtadele uutele nõudmistele vastavaid inimesi. Küll on Normas toimunud üldine töökohtade arvu vähenemine seoses tütarettevõtetest loobumisega. Nii ei ole Normas praegu enam oma autoparki, ei toodeta mänguasju, köögikomplekte vms.
    Ettevõttes on alles jäänud vaid põhitegevus ja seda toetavad tegevused, väljastpoolt ostetakse sisse isegi osa seadmehooldustöid. Välditud on aga olukorda, et müüakse maha tütarettevõte, mis satub monopoolsesse seisundisse.
    Kuigi Normat teatakse rohkem tootmisettevõttena, on täies elusjõus ka tootearenduse pool, kuhu tehakse jätkuvalt investeeringuid ning võetakse tööle uusi inimesi. ?Tänapäevane tootmine nõuab igal juhul tuge tootearenduselt,? kinnitab Peep Siimon, ?kui seda poleks, oleks ainult aja küsimus, millal ettevõte ennast tühjaks pumpab.?
    Helin Ellam
    ASi Norma töökaitse peaspetsialist
    Mõnel tööpäeval tundub ettevõttes töötavale inimesele, et töökeskkonnaalaste nõuete tulvas ei jõua ka parima tahtmise juures kõike nõutavat kunagi korralikult ära teha.
    Töökeskkonnaalase töö sobitamist organisatsiooni toimivasse juhtimissüsteemi ei selgitata eriti ka kursustel ja võibki jääda arusaam, et tegu on ka veidi bürokraatlike euronõuetega.
    Töökeskkonnaalane töö ettevõttes pole ju mingi omaette eesmärk, vaid üks osa iga organisatsiooni juhtimissüsteemist. Meie igatahes oleme oma ettevõttes juba 1990. aastate keskpaigast kasutanud tööohutuse- ja töötervishoiualase töö korraldamiseks hoolega kvaliteedijuhtimissüsteemi võimalusi. Eelmisest aastast alates on meile abiks ka keskkonnajuhtimissüsteem. Keskkonnajuhtimissüsteemi pole küll otseselt nõutud, aga oleme näinud, et see on meie ettevõttes lihtsalt kõige loogilisem võimalus ühitada tööülesandeid ja eesmärke, olla seadusekuulekad.
    Normas on viis töökeskkonnaalast standardit, seal on kirjas meie töökeskkonnaalane struktuur, ühtne töökeskkonnaalane kord väljaõppe ja juhendamise, sisekontrolli, töötervishoiu jm osas.
    Seadusega nõutud töökeskkonnanõukogu ? meil moodustavad selle suuri tootmisüksusi esindavad pädevad töötajad ? lepib kokku, kuidas rakendada uusi nõudeid. Meetmed tööolude parandamiseks kavandab iga tootmisüksus endale ise. Me teeme plaane igaks kvartaliks ja järgmiseks aastaks, see on osa ettevõtte kvaliteedi ja tootlikkuse ning keskkonna säästlikkuse kavast.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Eesti seisab korruptsioonitaju indeksis paigal
Transparency Internationali avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis püsib Eesti eelmise ja üldiselt ka viimaste aastatega võrreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti
Transparency Internationali avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis püsib Eesti eelmise ja üldiselt ka viimaste aastatega võrreldes paigal, jagades 74 punktiga 14.-17. kohta Kanada, Islandi ja Uruguayga, teatas ühing Korruptsioonivaba Eesti

Olulisemad uudised

Jaekaubanduse mahud kukkusid aasta lõpus 7%
Aastalõpu tulemused jäid Eesti jaekaubanduses kesiseks: tööstuskaupade müügi drastiline vähenemine viis kaasa kogu sektori.
Aastalõpu tulemused jäid Eesti jaekaubanduses kesiseks: tööstuskaupade müügi drastiline vähenemine viis kaasa kogu sektori.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.