• OMX Baltic0,59%304,47
  • OMX Riga−0,06%868,07
  • OMX Tallinn0,54%2 009,79
  • OMX Vilnius0,16%1 209,4
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 1000,18%8 600,22
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,97
  • OMX Baltic0,59%304,47
  • OMX Riga−0,06%868,07
  • OMX Tallinn0,54%2 009,79
  • OMX Vilnius0,16%1 209,4
  • S&P 5000,1%5 892,58
  • DOW 30−0,21%42 051,06
  • Nasdaq 0,72%19 146,81
  • FTSE 1000,18%8 600,22
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,97
  • 08.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vihmategija Greenspan

Ameerika majandust on tabanud ränk hoop. Kahtlused, mida aastat poolteist tagasi hellitasid vaid vähesed, on sest saadik levinud ning tänasel päeval arvab ka läbilõikeanalüütik, et USA ülempankur Alan Greenspan on siiski vaid üleloomulike võimeteta surelik. Hoolimata taolise avastuse lõplikust paratamatusest, võib selle mõju konkreetses majandussituatsioonis olla sügav ja pikaajaline.
Veel hiljuti peeti ?uue majanduse? väidetava tootlikkusrevolutsiooni kõrval just USA keskpanga majandustsükleid tasandavat virtuooslikku rahapoliitikat üheks tähtsamaks spekulatiivsete varade ohjeldamatut hinnatõusu õigustavaks faktoriks.
Usk USA majanduse dünaamilisusesse, leidurlikkusesse ja Alan Greenspani oraaklivõimetesse viis selleni, et üheksakümnendatel aastatel suundus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel Ühendriikidesse üle 70 protsendi kõikidest välismaale investeeritud säästudest. Riiki voolanud väliskapital on alates 1996. aastast endaga kaasa toonud USA dollari kaalutud valuutakursi umbes 25protsendilise tugevnemise.
Teiste sõnadega, alates üheksakümnendate aastate keskpaigast on Ühendriikide kaubad tema peamiste väliskaubanduspartnerite omadest ligi veerandi võrra kallimaks muutunud. Säärane hinnatõus on omakorda pidurdanud USA eksporti ja hoogustanud importi ning paisutanud jooksevkonto defitsiidi tasemeni, kus selle katmiseks dollari praeguse kursi juures peab riiki iga päev voolama 1,7 miljardi dollari väärtuses netoinvesteeringuid.
Ei ole liialdus väita, et keskmise ameerika tarbija kindlustunnet, optimismi ja võlajulgust peegeldav jooksevkonto defitsiit on alates 1997. aasta Aasia finantskriisist olnud maailmamajanduse peamiseks stabilisaatoriks. Sisuliselt on USA üheksakümnendate aastate teisel poolel olnud ?viimase instantsi importija?, kelle näiliselt täitmatul turul majandusraskustes vaevlevad riigid Koreast Argentinani kriitilisel hetkel vajalikku kosutust on leidnud.
Importija tänuväärse rolliga kaasnev järk-järguline võlakoormuse suurenemine muudab ameerika tarbijad ühel hetkel niikuinii ettevaatlikumaks. Kui jooksevkonto defitsiidi suurenemist saadavad veel ka mitmesugused teised kindlustunnet murendavad uudised, võib käitumine muutuda ootamatult, kiiresti ja radikaalselt.
IMF on oma paar nädalat tagasi välja antud World Economic Outlook?s pidanud kõige suuremaks maailmamajandust ähvardavaks ohuks just ameerika tarbija võimaliku meeleolumuutuse rahvusvahelisi tagajärgi. Kui USA import peaks lähiaegadel oluliselt pidurduma (ja tõhusaim tee selle saavutamiseks oleks dollari järsk nõrgenemine), peaksid USA senise liidrirolli üle võtma kas Euroopa Liit või Jaapan. Paraku on märksa tõenäolisem, et dollari oluline nõrgenemine tabab valusasti mõlema ekspordisektoreid ja hävitab kummagi niigi haprad kasvulootused. Kolme piirkonna üheaegne majanduslangus looks aga kuhjuvate väliskaubanduspingete tõttu võrdlemisi plahvatusohtliku rahvusvahelise situatsiooni.
Eelnev arutluskäik toob meid tagasi Alan Greenspani rolli juurde. Alates oma ametissemääramisest 1987. a on Greenspani tähtsus USA finantsmaailma (ja seeläbi kõikide ameeriklaste) tulevikuootuste kujundamisel järjekindlalt tõusnud. Kuigi Greenspani otsuste taga seisab keskpanga matemaatikute, statistikute ja majandusteadlaste tuhandepealine vägi on tema mõjuvõim inimeste ootustele ja veendumustele oma sisimas olemuslikult irratsionaalne. Kuitahes vägev keskpanga analüütiline instrumentaarium ka ei oleks, jääb selle faktiline toitepinnas alati minevikku, mistõttu järelduste laiendamine tulevikku on paratamatult usuakt. Alan Greenspani kasvav reputatsioon on seega rajanenud tema kogemuste, vaatluste, instinktide ja hea õnne soodsal kombinatsioonil.
Hermann Hesse ?Klaaspärlimängu? lõpust leiab lugeja peategelase Josef Knechti järelejäänud kirjatööd. Pealkirja ?Vihmategija? kandev elulugu räägib Sulase-nimelisest teadjamehest tuhandete aastate taguses sugukonnas. Vihmategija oli kogukonna kõrge ametnik, kelle kõige püham kohustus seisnes kevaditi iga liiki viljade ja taimede külvipäeva kindlaksmääramises. Seda juttu üle lugedes on raske vältida järeldust, et Greenspani otsuseid toetav näiliselt sofistikeeritud analüütiline aparatuur ei erine põhimõtteliselt Sulase kasutada olnud trummikooridest ja loitsimistseremooniatest. Knechti eluloost võime veel lugeda, et äärmusliku nälja ja meeleheite korral sai taevasi jõude lepitada ainult vihmategija enda ohverdamisega.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele