Balti Spooni juhatuse liige Jaan Bender sõnas, et praegu Kuusalus tegutsevad brasiillased on pärit nende emafirma, USAs registreeritud Atlantic Veneer Corporationi Brasiilia tütarettevõttest. Mõistagi on vormistatud ka töö- ja elamisload.
Neli aastat tagasi esimest toodangut andnud Balti Spoonis töötab tänase seisuga juba üle 500 inimese. Tehase tootlus on jätkuvalt kasvanud. Töö käib kolmes vahetuses. Viimasel kahel aastal on tootmine andnud 190?200 miljoni kroonise käibe juures enam kui 70 miljonit krooni puhaskasumit aastas. Kogu kasum on seni investeeritud.
Brasiillased on Balti Spooni kutsutud eeskätt seoses uue tehnoloogia rakendamisega. Seadmed on ka ise Brasiiliast pärit. ?Nad valdavad neid tõesti hästi,? kinnitas Bender. Osa välistööjõust on juba vahetudagi jõudnud. Ka tootmisjuht on võõramaalane ? Edmund Smolarek.
Kui seni on olnud põhitoodanguks lihtsalt spoon, siis nüüd valmistatakse ka kindlas mõõdus spooni vastavalt mööblitootjate soovidele ? spoonitükid liidetakse üheks tahvliks erilise termoniidi abil. Tootmisse on investeeritud juba enam kui 300 miljoni krooni.
Spooni tehakse valdavalt kohalikust kasest, ehkki osaliselt tuuakse ka puitu sisse, näiteks pööki. ?Meie tegevus muudab kase kümme korda väärtuslikumaks kui seda tavalise palgina Eestist välja vedada,? tõdes Bender. ?Spooni valmistamiseks peab puit olema eriti hea, selle kvaliteeti käivad üle kohapeal hindamas meie oma kokkuostjad. Valik on range, aga me maksame ka head hinda.?
Balti Spooni nõukogu esimees Hermann F. Meyer ütles, et nende emafirmal on peale Eesti ja Brasiilia tütarettevõtted veel Saksamaal ja Kanadas. Kogu kontserni spoonitoodangust annab Eesti ligi 15 protsenti. Siinne toodang läheb 95 protsendi ulatuses ekspordiks: Saksamaale, Ühendriikidesse ja ka Ida-Euroopa maadesse, kuhu kolib Läänest ümber järjest enam mööblitootmisi. Kuus suudetakse praegu Kuusalus toota 1,5 miljonit ruutmeetrit spooni.
Benderi sõnul takistab tootmise edasist laienemist elektrienergia võimsuse nappus, millest loodetakse üle saada järgmise aasta jaanuaris. Siis peaks Eesti Energia valmis saama uue elektriliini, mille ehitamist rahastab Balti Spoon 1,9 miljoni krooniga.
Spoonitootmises ei kasutata kemikaale ning see on sisuliselt jäätmevaba. Alles jäävad palgisüdamikud, lauad, hakkepuit ja saepuru müüakse edasi.
Mõni aeg tagasi käisid Balti Spooni tootmisega tutvumas Pärnumaa omavalitsuste juhid, kes kõhklesid, kas anda luba analoogse tehase rajamiseks.
Audru vallavanem Rein Talisoo kinnitas nüüd, et Saksa kapitalil rajatava tulevase spoonitehase detailplaneering on suures osas juba vastu võetud.
Aasta tagasi pidas OÜ Valmos lahingut selle nimel, et rajada tehas Tahkuranna valda. Et Valmose kavatsused seal mõistmist ei leidnud, võeti suund Audrule, kus osteti 25 hektarit maad. Uue tehase mõtte algataja on sakslane Joachim Otto Smarzoch, kes 90ndate esimesel poolel Pärnu elama kolis ja seal ka abiellus.