• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,27%8 819,35
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,27%8 819,35
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • 10.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Brasiillased õpetavad spooni tegema

Balti Spooni juhatuse liige Jaan Bender sõnas, et praegu Kuusalus tegutsevad brasiillased on pärit nende emafirma, USAs registreeritud Atlantic Veneer Corporationi Brasiilia tütarettevõttest. Mõistagi on vormistatud ka töö- ja elamisload.
Neli aastat tagasi esimest toodangut andnud Balti Spoonis töötab tänase seisuga juba üle 500 inimese. Tehase tootlus on jätkuvalt kasvanud. Töö käib kolmes vahetuses. Viimasel kahel aastal on tootmine andnud 190?200 miljoni kroonise käibe juures enam kui 70 miljonit krooni puhaskasumit aastas. Kogu kasum on seni investeeritud.
Brasiillased on Balti Spooni kutsutud eeskätt seoses uue tehnoloogia rakendamisega. Seadmed on ka ise Brasiiliast pärit. ?Nad valdavad neid tõesti hästi,? kinnitas Bender. Osa välistööjõust on juba vahetudagi jõudnud. Ka tootmisjuht on võõramaalane ? Edmund Smolarek.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui seni on olnud põhitoodanguks lihtsalt spoon, siis nüüd valmistatakse ka kindlas mõõdus spooni vastavalt mööblitootjate soovidele ? spoonitükid liidetakse üheks tahvliks erilise termoniidi abil. Tootmisse on investeeritud juba enam kui 300 miljoni krooni.
Spooni tehakse valdavalt kohalikust kasest, ehkki osaliselt tuuakse ka puitu sisse, näiteks pööki. ?Meie tegevus muudab kase kümme korda väärtuslikumaks kui seda tavalise palgina Eestist välja vedada,? tõdes Bender. ?Spooni valmistamiseks peab puit olema eriti hea, selle kvaliteeti käivad üle kohapeal hindamas meie oma kokkuostjad. Valik on range, aga me maksame ka head hinda.?
Balti Spooni nõukogu esimees Hermann F. Meyer ütles, et nende emafirmal on peale Eesti ja Brasiilia tütarettevõtted veel Saksamaal ja Kanadas. Kogu kontserni spoonitoodangust annab Eesti ligi 15 protsenti. Siinne toodang läheb 95 protsendi ulatuses ekspordiks: Saksamaale, Ühendriikidesse ja ka Ida-Euroopa maadesse, kuhu kolib Läänest ümber järjest enam mööblitootmisi. Kuus suudetakse praegu Kuusalus toota 1,5 miljonit ruutmeetrit spooni.
Benderi sõnul takistab tootmise edasist laienemist elektrienergia võimsuse nappus, millest loodetakse üle saada järgmise aasta jaanuaris. Siis peaks Eesti Energia valmis saama uue elektriliini, mille ehitamist rahastab Balti Spoon 1,9 miljoni krooniga.
Spoonitootmises ei kasutata kemikaale ning see on sisuliselt jäätmevaba. Alles jäävad palgisüdamikud, lauad, hakkepuit ja saepuru müüakse edasi.
Mõni aeg tagasi käisid Balti Spooni tootmisega tutvumas Pärnumaa omavalitsuste juhid, kes kõhklesid, kas anda luba analoogse tehase rajamiseks.
Audru vallavanem Rein Talisoo kinnitas nüüd, et Saksa kapitalil rajatava tulevase spoonitehase detailplaneering on suures osas juba vastu võetud.
Aasta tagasi pidas OÜ Valmos lahingut selle nimel, et rajada tehas Tahkuranna valda. Et Valmose kavatsused seal mõistmist ei leidnud, võeti suund Audrule, kus osteti 25 hektarit maad. Uue tehase mõtte algataja on sakslane Joachim Otto Smarzoch, kes 90ndate esimesel poolel Pärnu elama kolis ja seal ka abiellus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele