Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küsi julgesti!
Kui juhtub, et kaupluses on kauba juurde välja pandud ekslikult odavam hind ja kassas selgub, et kaup on märgitust tegelikult kallim, siis on tarbijal õigus sellest ostust taganeda. Seda ka juhul kui kaup on juba kassast läbi löödud. Võlaõigusseadus ei anna tarbijale õigust nõuda kaupa odavama hinnaga. Küll võib aga valesti märgitud hinda pidada müüja poolt eksitava teabe andmiseks. Eksitava teabe korral on õigus müüjat karistada Tarbijakaitseseaduse alusel rahatrahviga.
Tarbijakaitseseaduses on seda sätestatud järgmiselt:
Paragrahv 185. Tarbija petmine
(1) Müüja või teenindaja poolt tarbijale kauba või teenuse müümisel:
1) alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamise;2) kinnitatud tariifidest või kokkulepitud või teavitatud hindadest mittekinnipidamise või3) kauba või teenuse omaduse, hinna või päritolu kohta tõese eestikeelse teabe andmata jätmise või varjamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
Võlaõigusseaduses ei ole nimetatud probleemile vastust üheselt võimalik välja lugeda. Paragrahv 9 sätestab lepingu sõlmimise (millega antud juhul ka tegemist on). Paragrahv 16 räägib pakkumusest. Antud olukorras aga ollakse seisukohal, et poes väljas olevat hinda ei saa lugeda veel pakkumuseks, vaid tegemist on pakkumusega teha pakkumus.
Autor: Kristina Vaksmaa