Maakorraldus tõstab kinnistu väärtust kümneid kordi

Kui Põhja-Eestis jäävad kruntimata maatulundusmaa või põllumaa maatükkide hinnad 15?50 kr/m² vahemikku, siis kruntideks jaotatud, detailplaneeringuga kaetud ja ehitusõigust omavad elamukrundid maksavad olenevalt asukohast 150?400 kr/m². Kui ka kommunikatsioonid välja ehitada, võib selliste kruntide müügihind küündida 1000 kr/m². Seega õnnestub maakorraldustoimingute läbiviimisega maa väärtust kergitada isegi kuni 100 korda.

Haades Geodeesia katastrimõõdistuse osakonna spetsialist Tiit Hion märgib, et maamõõtja töö hinna määramise põhiline kriteerium on aeg. ?Mida keerulisema tööga ? kas siis tehniliselt näiteks maatüki reljeefsusest tingituna või juriidiliselt ? on tegemist, seda rohkem kulub selleks aega ja sellevõrra suuremad on ka kliendi kulutused,? räägib Hion.

Hioni sõnul peab maade mõõdistust läbi viima vähemalt kaks inimest, sest Eestis puudub tehnika, mis võimaldaks ühel töötajal kõiki vajalikke toiminguid teha.

ASi Entec planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass lisab, et kui kruntideks jagatav maatükk asub tiheasustusalal, siis saab seal maakorraldustoiminguid läbi viia ainult detailplaneeringu koostamise või kehtiva planeeringu muutmisega. Siis lisanduvad ka detailplaneeringuga kaasnevad kulud.

Maamõõdutööde hind oleneb ka tööde mahust. 1000 m² suuruse krundi mõõdistamine kinnistul, mis jaotatakse näiteks 40 krundiks, tuleb kindlasti odavam kui ühe maatüki jagamine kaheks 1000 m² suuruseks krundiks.

Kuna vead võivad hiljem miljonite kroonideni küündivaid kahjunõudeid põhjustada, kaitseb nii kliente kui ka geodeesiafirmasid vastutuskindlustus, mis korvab maade mõõdistamise käigus tekkida võivatest vigadest tuleneva kahju kuni ühe miljoni krooni ulatuses.

Härmo Haljaste

ASi Kaanon Kinnisvara juhataja

Maaomanik peab hektarite suuruse kinnistu tervikuna müümise korral tunduvalt madalama hinnaga leppima, kui on võimalik teenida maatükki kruntideks jagades.

Kinnistu ümberkruntimise tulemusena tekib omanikul võimalus maatüki müügi korral mingi osa maast ka endale jätta. Kinnistu jagamine annab hinnaefekti peamiselt linnas ja selle vahetus läheduses asuvate maatükkide puhul.

Olemasoleva kinnisasja jagamisel selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks muutub iga osa iseseisvaks kinnisasjaks. Kinnisasja jagamiseks koostatakse jagamisplaan, mis tuleb kooskõlastada osalistega. Kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada eraldi katastriüksust.

Ümberkruntimine on maakorraldustoimingute kogum, millega omanike huvidest lähtuvalt korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad. Eesmärk on kinnisasja otstarbekas majandamine ja loodusvarade säästlik kasutamine, kinnisasjale juurdepääsutee rajamine, terviklikkuse ja kuju tagamine, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine, teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine.

Taotlus ümberkruntimise algatamiseks esitatakse kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Ümberkruntimise taotluse võib esitada kinnisasja omanik, valitsusasutus või riigi omandis oleva kinnisasja valitseja. Taotlus peab sisaldama ümberkruntimise põhjendust ja eesmärki. Ümberkruntimise võib algatada, kui sellega on nõus vähemalt 2/3 maakorralduse eeldatavatest osalistest, kelle kinnisasjad hõlmavad vähemalt 1/2 maakorralduspiirkonnast. Ümberkruntimiskava jaotatakse krundijaotuskavaks (linnades ja väljaspool linnu kompaktse hoonestusega aladel) ning maakorralduskavaks (hajaasustuses).

Pärast ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kinnistamist kustutab kinnistusamet ümberkruntimismärke. Kinnistusamet teeb kanded kinnistusregistri osadesse kinnitatud kava alusel.