Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähene investeeringute tase kukutab kinnisvara väärtust

    Kümne aasta jooksul on kasutusse lubatud eluruumide arv näidanud pidevat kahanemistrendi, jõudes käesoleva aasta esimeseks poolaastaks 325 eluruumini kogupinnaga 29 000 m².
    Ainsa erandina suurenes aastases lõikes kasutusse lubatud eluruumide arv ja pindala 1997. aastal. Järgmisest aastast kahanemine taas jätkus ja kulges 2001. aastani. Kaotajaks jäävad elamud, kus puudub aktiivne juhtimine ja valmidus suurendada hoone säilimiseks tehtavaid investeeringuid.
    Käesolev aasta näitab, et pikaajaline langustrend võib olla seekord lõpuks murtud. Aasta teine pool on kasutusse lubatud eluruumide osas alati aktiivsem. Teisalt annab tõusuootuseks alust juba 1999. aastal tõusutrendi pööranud ehitusloa saanud eluruumide arv.
    Kui 2000. aastal anti ehitusluba 1076-le, 2001. aastal kokku 1430 eluruumile, siis käesoleva aasta esimesel poolel on ehitusse lubatud juba 805 eluruumi.
    2001. aastal kasutusse lubatud 71 000 m² eluruume tähendab, et Eesti 2001. aasta alguse kogu elamufondi 33,6 miljonist ruutmeetrist loodi uusehitisi 0,2. Tühisena näiv 0,2 tähendab seda, et olemasoleva elamufondi säilimiseks peavad praegused ehitised vastu pidama vähemalt 500 aastat.
    Sellist ehituskvaliteeti ei usu isegi kõige paadunumad optimistid.
    Mida tähendab madal uusehitiste tase kinnisvaraturule? Kinnisvaraturgu üldisemalt vaadeldes võib arvata, et keskmine eluruumide kvaliteet väikse uusehitiste arvu ja pideva amortiseerumise tõttu langeb.
    Amortiseerumisprotsessile lisab hoogu nõukogudeaegne peaaegu olematu ehituskvaliteet, mille näitena võime meenutada peamiselt just ?säästetud? ehitusmaterjalide tõttu kokku kukkunud Marja poe inimohvritega tragöödiat.
    Võib argumenteerida, et ehitusstatistikas ei peegeldu olemasolevate korterite remonttööd. Nii see tõesti on. Konkreetse inimese eluaseme kvaliteeti see lühiajaliselt tõstab.
    Siiski muutub mõttetuks näiteks mõnes 9korruselises paneelmajas ühe korteri isegi väga heal tasemel tehtud remont, kui avastatakse kogu hoone saatust märksa rohkem määravad tõsisemad probleemid, näiteks kas või põhikonstruktsioonide juures.
    Mida võime tänasest eluruumide kohta käivast statistikast järeldada? Madal ja peaaegu mittesuurenev eluasemekulutuste tase (2000./2001. aastal suurenemine 1, samas inflatsioon 5,8) ehk kulutused eluaseme säilimiseks näitavad, et odavalt korteri erastanud inimesed ei suuda pikaajalises perspektiivis elamu säilimist tagada.
    Maja tervikliku haldamisega tegelevad ühistud väljuvad sellest mängust võitjatena. Aktiivse juhtimiseta majad kaotavad kinnisvaraturul üha enam oma hinnast. Paratamatult mõjutab selline protsess kogu naabruskonda.
    Kaheldav, kas siin saab just üleöö kummitavast getostumisest rääkida, kuid pikaajalises perspektiivis on selline oht täiesti olemas. Juhul muidugi, kui investeeringud olemasolevasse elamufondi lähematel aastatel märkimisväärselt ei suurene.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.