Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Hannes Rumm
- 31. oktoober 2002 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Hõre asustus, kallis lõbu
Meie elu oleks palju odavam, kui Eesti pindala oleks poole väiksem. Näiteks asuks Tartu sel juhul Tallinnast mitte 180 kilomeetri, vaid kõigest 90 kilomeetri kaugusel. Rahaliselt tähendaks väiksus seda, et tänavu teede-ehitusele kulunud rekordsumma eest oleks meil neljarealine Tallinna?Tartu maantee vaat et valmis.Kahjuks on aga Eesti Euroopas üks hõredama asustusega riike. Hollandi pindala on Eestist veidi väiksem, aga 16 miljoni elanikuga on nende asustustihedus üle kümne korra suurem. See tähendab, et Eesti teed, elektriliinid, telefonikaablid ja palju muud on majanduslikult kõvasti ebaefektiivsemad.Õnneks on nii, et mõnikord muutub miinus plussiks. Euroopa Liit jagab liikmesriikide jõukust ümber nii, et rikkamad piirkonnad aitavad järele vaesemaid. Seejuures arvutatakse vaesematele antavat regionaalabi kindlate valemite abil. Neis on olulisel kohal elatustase, asustuse tihedus ja tööpuudus. Eestil, Lätil ja Leedul on ühtviisi madal elatustase, suur tööpuudus ja hõre asustus. Seetõttu said Balti riigid ELilt regionaalpoliitika kõnelustel helde pakkumise. Eestile pakutakse 2004?2006 regionaalabi kokku ligi 11 miljardit krooni.Enamik Eesti lugejaid seda küll kahjuks ei tea, sest meedia huvi keskmes on rahaliselt palju väiksemad põllumajandustoetused. Nagu ikka, jahib meedia konflikti. Regionaalpoliitika osas erinevalt põllumajandusest vihast vaidlust pole. Ja seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et just põllumajandustoetused on Eesti jaoks ELi liikmena kõige olulisemad.Äsjasel ELi tippkohtumisel otsustati vähendada liitujatele struktuurifondidesse suunatud summat umbes 10. Esimesel kahel liitumisjärgsel aastal võib see vähendada Eesti toetussummat 20?50 miljonit krooni. Veel on selgusetu, kas EL jagab struktuurifondidest kärbitud ligi 40 miljardi krooni mõnd teist teed pidi kandidaatriikidele.Eesti mure pole seega regionaalabi juurdekauplemine, vaid selle ärakasutamine. Hoopis teine mure on meist poole väiksema pindalaga ja poole rikkamal Sloveenial. Just jõukamate liitujate rahustamiseks otsustas ELi ülemkogu, et ükski uus liikmesriik ei pea ELi eelarvesse rohkem sisse maksma, kui sealt vastu saab.- Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.