Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hõre asustus, kallis lõbu

    Meie elu oleks palju odavam, kui Eesti pindala oleks poole väiksem. Näiteks asuks Tartu sel juhul Tallinnast mitte 180 kilomeetri, vaid kõigest 90 kilomeetri kaugusel. Rahaliselt tähendaks väiksus seda, et tänavu teede-ehitusele kulunud rekordsumma eest oleks meil neljarealine Tallinna?Tartu maantee vaat et valmis.
    Kahjuks on aga Eesti Euroopas üks hõredama asustusega riike. Hollandi pindala on Eestist veidi väiksem, aga 16 miljoni elanikuga on nende asustustihedus üle kümne korra suurem. See tähendab, et Eesti teed, elektriliinid, telefonikaablid ja palju muud on majanduslikult kõvasti ebaefektiivsemad.
    Õnneks on nii, et mõnikord muutub miinus plussiks. Euroopa Liit jagab liikmesriikide jõukust ümber nii, et rikkamad piirkonnad aitavad järele vaesemaid. Seejuures arvutatakse vaesematele antavat regionaalabi kindlate valemite abil. Neis on olulisel kohal elatustase, asustuse tihedus ja tööpuudus. Eestil, Lätil ja Leedul on ühtviisi madal elatustase, suur tööpuudus ja hõre asustus. Seetõttu said Balti riigid ELilt regionaalpoliitika kõnelustel helde pakkumise. Eestile pakutakse 2004?2006 regionaalabi kokku ligi 11 miljardit krooni.
    Enamik Eesti lugejaid seda küll kahjuks ei tea, sest meedia huvi keskmes on rahaliselt palju väiksemad põllumajandustoetused. Nagu ikka, jahib meedia konflikti. Regionaalpoliitika osas erinevalt põllumajandusest vihast vaidlust pole. Ja seetõttu on tekkinud ekslik mulje, et just põllumajandustoetused on Eesti jaoks ELi liikmena kõige olulisemad.
    Äsjasel ELi tippkohtumisel otsustati vähendada liitujatele struktuurifondidesse suunatud summat umbes 10. Esimesel kahel liitumisjärgsel aastal võib see vähendada Eesti toetussummat 20?50 miljonit krooni. Veel on selgusetu, kas EL jagab struktuurifondidest kärbitud ligi 40 miljardi krooni mõnd teist teed pidi kandidaatriikidele.
    Eesti mure pole seega regionaalabi juurdekauplemine, vaid selle ärakasutamine. Hoopis teine mure on meist poole väiksema pindalaga ja poole rikkamal Sloveenial. Just jõukamate liitujate rahustamiseks otsustas ELi ülemkogu, et ükski uus liikmesriik ei pea ELi eelarvesse rohkem sisse maksma, kui sealt vastu saab.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.