Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet ja kaubanduskoda hakkavad seadusi lihvima

    Reedel toimus maksuameti ruumides teine kohtumine kaubanduskoja esindajatega, et arutada ettevõtjate poolt esitatud sadu kaebusi maksuameti aadressil. Ettevõtjate hinnangul on pärast tulemuspalga rakendamist maksuamet muutunud nende suhtes otseselt pahatahtlikuks eesmärgiga iga hinna eest ettekirjutus määrata.
    Kaubanduskoja direktor Siim Raie ütles, et kohtumine maksuametiga aitas tõestada, et ettevõtjate kriitika pole lahmiv ning selle taga on konkreetne taust ja kindlad juhtumid.
    ?Tundsime ka maksuameti poolt usaldust ja mõistmist, et meie informatsioon on vettpidav ja sagedased arusaamatused on reaalsus,? lisas ta.
    Ühe konkreetse otsusena lepiti kokku, et edaspidi alustatakse koostööd maksuseaduste osas arvamuste ühtlustamiseks. Raie sõnul on maksuseadused praegu väga mitmeti tõlgendatavad ning see tekitab ka palju arusaamatusi ja vaidlusi. ?Tähtis on, et maksuseadused muutuksid üheselt mõistetavaks,? lausus ta.
    Lisaks kaasatakse Raie sõnul edaspidi kaubanduskoja maksuküsimustega tegelevasse töögruppi maksuameti esindajad.
    Ka maksuameti juriidilise osakonna juhataja kohusetäitja Maret Ambur tunnistas, et üheks arusaamatusi tekitavaks probleemiks on maksuseaduste liigne keerukus ettevõtjate seisukohalt. ?Kuna aga maksuamet seaduseloomega ei tegele, tuleb selle lahendamiseks pöörduda rahandusministeeriumi poole ning ettepanekud neile esitada,? rääkis ta.
    Siim Raie lisas, et väga pika kohtumise tulemusena tunnistasid mõlemad pooled, et suur töö on ära teha ning valdavalt on ettevõtjate ja maksuameti vaheliste probleemide lahendamine koostöö ja piisava info vahetamise taga.
    Seetõttu tihendatakse informatsiooni vahetamist ja edastamist ettevõtjatele, kellel puudub teave maksuameti tegevuspõhimõtete ja maksuseaduste muudatuste osas.
    ?Eestis on valdavalt keskmise ja väiksema suurusega ettevõtted, kus omanik, juht ja raamatupidaja on ühes isikus ning mõistagi on nendel maksuseadustega kursis olemine madalam prioriteet,? rääkis Raie. ?Informatsiooni on aga kindlasti vaja ja see on asi, milles kaubanduskoda saab maksuametit aidata.?
    Maksuametnike tulemuspalkade teemal, mis ettevõtjate hinnangul on enamiku probleemide põhjustajaks, kaubanduskoda reedesel kohtumisel alternatiivseid ettepanekuid ei esitanud.
    Raie ütles, et nad ei taha sekkuda rahandusministeeriumi ja maksuameti motivatsioonisüsteemi oma töötajate tasustamisel. ?Ega see polegi meie asi õpetada, kuidas nad oma tööd korraldavad,? ütles ta.
    Samas tunnistas Raie, et maksuametile sai vähemalt edasi antud ettevõtjate hinnang, et maksuametnik, olles ka tavaline inimene, võib sellest süsteemist tendentslikult mõjutatud olla.
    Kaubanduskoda esitas kohtumisel maksuametile ettevõtjate etteheidetest kirjaliku kokkuvõtte. Maret Ambur märkis, et maksuamet koostab kaubanduskoja kaudu esitatud ettevõtjate muredele selgituse tõenäoliselt juba paari nädala möödudes. ?Analüüsime veel need avaldused läbi, kus annab miskit ära teha, võtame küsimused menetlusse ning edastame informatsiooni tagasi kaubanduskojale,? kirjeldas Ambur.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.