Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rein Leipalu on tippjuht prügiäris
Ragn-Sells ASi juhatuse esimehe ja tegevdirektori Rein Leipalu sõnul pakub kiiresti arenev jäätmekäitlusala talle tippjuhina jätkuvalt pinget, ent oluline on ka missioonitunne.
Olete elanud ja töötanud enamiku oma elust Rootsis. Millega on olnud Eestis kõige raskem kohaneda?
Kõige raskem on olnud kohaneda mentaliteediga, mis puudutab suhtumist kaasinimestesse. Rootsis on justkui kõik võrdsed, mis pole ka võibolla päris õige, ja inimesest oodatakse ennekõike positiivset. Eesti ühiskond on võrdlemisi elitaarne ja siin suhtutakse sinusse sageli nagu teisejärgulisse inimesse, kuni sa pole vastupidist tõestanud. Mulle endale tundub kõige mõistlikum kuldne kesktee. See nõudis kõige enam harjumist. Samuti oli raske muuta töötajate nõukogudeaegset mõttemalli, et inimesed ei tohi oma peaga mõelda ? uusi ideid kardeti välja öelda, kuna selle eest sai varem peapesu.
Jäätmekäitlus ei näi kõrvaltvaatajale eriti glamuurne, vaid seostub pigem roostes konteinerite ja haisvate prügiautodega. Mis Teid selle juures võlub?
Väljast paistab see tõesti kole ja haisev tegevusvaldkond ning on täiesti loomulik, et prügilaid ning vanglaid keegi oma tagahoovi ei taha. Samas ilma nendeta ju ka ei saa. Tegelikult on tegemist tormiliselt areneva alaga, mis pidevalt täiustub. Leiutatakse järjest uusi ja loodust säästvamaid prügitöötlemise tehnikaid. Mind inspireerib veel see, et jäätmekäitlus mõjutab oluliselt ka meie laste ja üldse tulevaste põlvede elukeskkonda. Kui me täna tegutseme vastutustundega ja professionaalselt, püsib ka prügimajandus kontrolli all ja meie lastel on tulevikus parem elada.
Millised on peamised jooned, mille poolest erineb siinne jäätmekäitlusäri piiritagusest?
Rootsis on inimesed tõesti väga keskkonnateadlikud. Eestis on 50 aastat toimitud nii, et prügivedu on tasuta. Tegelikult on kogu see ?tasuta? tegevus toimunud keskkonna arvel. Nüüd tuleb iga liigutuse eest maksta. Tegelikult on see loomulik, et loodust säästev eluviis on kallim ja ühiskonna arenedes ning jõukamaks muutudes pööratakse keskkonnaprobleemidele varasemast enam tähelepanu. Eestis on toimunud viimase kümne aasta jooksul märkimisväärne areng, aga samas leidub veel küllaltki palju inimesi, kes prügi rahumeeli metsa alla viskavad.
Kuidas sattusite jäätme-käitlusalale?
Juhuslikult. Olen tegelikult energeetiku haridusega. Kõik sai alguse sellest, et minu isa luges Rootsi ajalehes kuulutust, et Ragn-Sells otsib Eestisse, Haapsalusse, tegevjuhti, ja soovitas mul kandideerida. Nii sattusingi.
Ragn-Sells on tegutsenud Eestis nüüdseks kümme aastat ja firma areng on kulgenud paralleelselt Teie juhikarjääriga. Mis on Teie jaoks selle aja jooksul muutunud?
Kõigepealt ühiskond ja suhtumine jäätmekäitlusesse üldiselt. Kui me Eestis alustasime, oli tegemist väga madala staatusega valdkonnaga, kus töötasid pätid ja joodikud või sellised inimesed, keda mujale tööle ei võetud. Praeguseks on korda läinud seda arusaama muuta. See ongi kõige suurem muutus. Samuti on mul nüüd kolm last ja olen perega Haapsalust Tallinnasse kolinud.
Mis on olnud Teile tippjuhina kõige suurem väljakutse?
Kõige suurem väljakutse on olnud ühendada omavahel minu Rootsi kogemused ja mõttemallid ning siin omandatud paindlikkus ja teadmised selliselt, et firma seetõttu paremini toimiks.
Kas siiatulek mõjus Teile hirmutavalt?
Hirmutavalt ei mõjunud, kuigi minu jaoks oli tegemist tulekuga tundmatule maale. Olin Eestisse tulles ikka suhteliselt rumal ja isegi eesti keel, mida ma rääkisin, oli 50 aastat vana. Samas mõtlesin, et maailm on avatud ja võiks proovida ning ega ma elu otsa ei lõppe, kui ma hakkama ei saa. Sisimas teadsin, et võetud ülesanded ei käi mulle üle jõu.
Ilmselt oli parem, et sattusime esialgu Haapsalusse, mis on väiksem koht ja kus on kergem harjuda. Minu rootslannast abikaasa ei rääkinud sõnagi eesti keelt, aga kuna Haapsalus keegi inglise keelt ei osanud, õppis tema eesti keele selgeks. Nüüd oleme harjunud ja Rootsi tagasi minna ei plaani, sest Eestis on elu tunduvalt huvitavam.
Kuidas konkurendid Teisse algul suhtusid?
Jäätmekäitlusega tegelesid ju varem ainult munitsipaalettevõtted ja seetõttu konkurentsi algul eriti polnudki. Samas vaatasid paljud sama ala inimesed, et näe, tuli üks veidrik Rootsist, kes siin kedagi ei tunne ja räägib naljakat eesti keelt, aga küll ta varsti tagasi läheb. Ei läinud.
Nüüdseks on muidugi konkurents olemas ja see on andnud positiivseid tulemusi. Käisime kunagi Otepääl oma teenuseid tutvustamas ja konkurentsihirmus tegi kohalik omavalitsus oma koledad prügikonteinerid ruttu korda. Kuigi meie sellest käigust kasu ei saanud, oli mul Otepää elanike pärast hea meel.
Millisena näete oma karjääri tulevikus?
Usun, et ka pikemas perspektiivis olen ma seotud Ragn-Sellsiga, sest jäätmekäitluse valdkond tundub mulle endiselt väga huvitav. Eesmärgiks on laiendada firmat ka teistesse Balti riikidesse. Lätis oleme juba alustanud. Võib-olla kunagi, aastate pärast läheme ka Venemaale, aga praegu on sellele veel vara mõelda.
Autor: Edith Kiilmaa