Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjale kasulik seadus seisab valimiste taga

    Uue seadusega suureneks töötajate vastutus, kollektiivlepinguga saaks kokku leppida seaduses ettenähtust kehvemaid õigusi ning vallandamine lihtsustuks.
    Lisaks võimaldaks uus seadus tööandjal nõuda töötajalt koolituskulude hüvitamist juhul, kui koolitatu lahkub töökohalt enne kolme aasta möödumist.
    Sarnaselt koolitusküsimustega põhjustab töövõtjate ja tööandjate esindajate vahel vaidlust ka seaduse projekti kirjutatud nn konkurentsikeeld, mis keelab töötajal ametist lahkudes mingi aja jooksul sama tööd tegema minna.
    ?Probleemid on samad mis aasta tagasi, mil nende arutamine pooleli jäi,? ütles Ametiühingute Keskliidu peasekretär Raivo Paavo, kes on ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ning Mõõdukate erakonna liige.
    ?Me ei pea õigeks sellisel kujul seadust vastu võtta,? rääkis Paavo. ?Seadus jätab töövõtjad ilma tagatistest ja muudab ebaseadusliku vallandamise seadusjärgsest odavamaks.?
    Kõige tõsisemaks puuduseks peab Paavo vallandamiskaitse vähenemist ja seda, et kord juba vallandatud töötajal puudub uue seaduse jõustumisel võimalus nõuda tööle ennistamist. Kohus võib tema kasuks küll tööandjalt välja mõista kompensatsiooni, mille alammäär ulatub kahe kuupalgani, kuid see ametiühinguid ei rahulda.
    ?Meil on palju tööandjaid, kellele on töötaja vaid masin ning kelle puhul initsiatiiv on karistatav,? ütles Paavo. ?Veelahe oli kohe alguses, sest üks pool tahtis töötajatest lahti saada, teine nõudis garantiisid.?
    Erimeelsuste ületamiseks pole Paavo sõnul muud võimalust kui langetada poliitiline otsus, mis mõistaks õiguse kas töövõtjatele või tööandjatele. ?Mulle tundub, et tänane koalitsioon ei pea vajalikuks ja võimalikuks sellist otsust enne valimisi teha,? lausus Paavo.
    Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et ei tea, mis poliitilisest otsusest jutt käib. ?Muidugi on võimalik, et ametiühingud on valinud venitamise taktika,? ütles ta. ?Tõtt öelda on ametiühingute selline seisukoht mulle üllatus, sest ametlikult ei ole nad meile midagi teatanud.?
    Töösuhetealane seadusandlus on Tööandjate Keskliidu hinnangul ajale jalgu jäänud, sest kehtib alates 90ndate algusest.
    Kriis ei jaga ametiühingute seisukohta, et kõigil vallandatud töötajatel peab olema õigus tööle ennistamisele. ?See on nagu abieluga ? kui ikka ei armasta, pole kooselu võimalik,? kirjeldas ta suhteid väikeettevõtetes. ?Jutuks oli, et tööle võiks ennistada vaid suurettevõtete töötajad, kus on inimeste ümberpaigutamine võimalik, kuid ametiühingud polnud sellega päri.?
    Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik Katrin Saaremäel ütles, et viimane töölepinguseaduse versioon on juba vähemalt viies pärast seaduse esimest lugemist ning vaidluste algus jääb 4?5 aasta taha. Kui alguses vaieldi selle üle, kas töölepinguseadus ühtlustada võlaõigusseadusega, siis praegu pole kokkuleppele jõutud, kas töösuhete regulatsioon peaks olema kaasaegne, mis ei kaitse töötajaid nii palju kui praegune seadus, või peaks seadus olema endist viisi selgelt lahti kirjutatud ning töötajakeskne.
    Sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli märkis, et sotsiaalministeeriumi taga seaduseelnõu arutelu ei seisa. ?Meie seisukohast on kõik punktid läbi räägitud, kuid saan aru, et sotsiaalpartnerid tahavad veel asja arutada ja siis võib veel vaidlust pikalt tulla.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.